[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõõristeme1 <kõõriste, kõõriste>
1. kõõritama; silmanurgast pilku heitma ▪ ärä kõõriste miut! ära kõõrita mind!; kait´s ärgä ku na kokku saave, sõs enne kõõristev, sõs paneve sarvige kokku kaks härga, kui nad kokku saavad, siis esmalt nad kõõritavad [teineteist], siis lähevad sarvi pidi kokku
2. piltl kurameerima, teineteist vaatama ▪ na kõõristev, ei lää viil paari nad kurameerivad, ei lähe veel paari. Vrd kudruteme

.küüt´smä <.küütsi, küüdsi> Trv küürutama ▪ küll nii naese rüä lõikuse man saave küütsi küll need naised rukkilõikuse juures saavad küürutada. Vrd köötsuteme, küüriteme, .küüräme, küürüteme

labane <labase, labast ~ labatse, labast>
1. labase koega ▪ labane kangas koets kate tallalavvage labast kangast kootakse kahe tallalauaga; amme om labatse särgid on labase koega
2. (ühevärviline) parempidine koekiri silmuskudumisel ▪ mitu tiiru ma labast kua, enne ku ma kirjä ürgä mitu ringi ma parempidi koon, enne kui ma mustrit alustan
3. ilma kroogeteta ▪ kör´t olli ümmert tiiru kibrutet, iist sis olli raasike labatsep seelik oli ümberringi kroogitud, eest siis oli natuke siledam
4. lihtne, mitte keeruline ▪ sihantse labatse tüüge saave kikk toime sellise lihtsa tööga saavad kõik hakkama. Vrd liht|labane
5. labaselt käituv, labasusi rääkiv ▪ sel mehel om labane suu pähän sel mehel on labane suu peas (st räägib labast juttu)

lon´k <longi, .lonki> Krk lodu, madal vesine heinamaa ▪ kui sa läbi longi läät, sis võta kengä jalast ärä, mud´u saave nii likes kui saa läbi vesise heinamaa lähed, siis võta kingad jalast ära, muidu saavad need märjaks. Vrd lod´u3, loigas, loimik, loisk1

luibak <luibagu ~ luibaku, luibakut> vildak, längus; poolik (vagu) ▪ sii laud om peris luibak, laasi pudusiv maha see laud on päris vildakas, klaasid kukkusid maha; seanse luibagu aseme pääl om alb magade sellise vildaka aseme peal on halb magada; luibaku vao saave rutemp ärä poolikud vaod saavad rutem valmis (rohides). Vrd liusk, lüngäk, poolik1

mara|krat´t <mara|krati, mara|kratti> Pst marakratt, põngerjas, rüblik ▪ täembe sõidam mõtsa seenele, marakrati saav juuske tillukse seene korveg täna sõidame metsa seenele, põngerjad saavad joosta tillukeste seenekorvidega. Vrd põna, põngerjas, rüblik, rüüstik, rüüsti|pulk

mullane <mullatse, mullast> mullane; mullarohke ▪ käe saave tüü man mullatses käed saavad töö juures mullaseks; vili kasvap mullatse maa pääl parepest ku liivatse pääl vili kasvab mullarohke maa peal paremini kui liivase maa peal. Vrd mullakas

oh oh, oeh ▪ oh om täempe, oh om ommen, kunas nii ohhu otsa saave (rahvalaulust) oh on täna, oh on homme, millal ohhid otsa saavad; oh elde eessuke! oh helde jeesuke! (hüüatus). Vrd oeh, ohoh

or´m <ormi, .ormi> Trv uim; lõpus ▪ ku ormi viga saave, sõs om elu läbi kui lõpused viga saavad, siis on elu läbi. Vt lõkk2, lõpus1, lõt´t, oim2, oimus2

otsiku ~ otsigu pl <otsikide, otsikit> otstakud, soetud jämedad takud ▪ tüve otsigu saave koti lõimes, ladva otsigu saave koti koes tüve otstakud saavad koti lõimeks, ladva otstakud saavad koti koeks. Vt otsik|.pakla, ots|pakal

pada <paa, pada> pada ▪ pada kiie ku mullin pada kees mulinal (st vesi pajas mulises); paal om vang pääl, puukaas´ ja kõrva om kül´len pajal on sang, puust kaas ja kõrvad küljes; ku pada ärä mõsti, panti iki tilgak vett sissi; ku sa naises saat, sis saave latse äste imede kui pada ära pesti, pandi ikka natuke vett sisse; [selleks et] kui sa naiseks saad, siis saavad lapsed hästi imeda (uskumusest). Vrd katel

purjune <purjutse, purjust> Hls Krk purjus ▪ lää tõiste ette komberten purjutse jalge ja purjutse pääge, jala nõrga, purjutse läheb teiste ette komberdades pehmete jalgadega ja purjus peaga, jalad nõrgad, pehmed; sedäsi nii purjutse mihe otsa saave nii need purjus mehed surma saavad. Vrd purju, purjun

res´ka <res´ka, res´kat> Krk väike regi ▪ res´ka om varbest, kül´le om laudest, kaits tükki saave sissi istu reska on varbadest tehtud, küljed on laudadest, kaks inimest saavad sisse istuda. Vrd res´ku