[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

aas <aasa, .aasa>
1. haak ▪ pane värät aasa pane värav haaki. Vt aak´
2. aas, silmus, tärge ▪ pastlel om aasa pastlal on aasad (kust paelad läbi käivad). Vrd leht|aak´, sang, silmus

ahju|põsk <ahju|põse, ahju|.põske> ahju esinurk ▪ ahjupõsk om suutagune nurk ahjupõsk on ahjusuu tagune nurk (ahju esikülje pool); pane ahjupõse sissi sii kauss´ pane ahjupõske see kauss (st ahjusuu kõrvale nurka)

apandeme ~ apanteme <apante, apande> Krk Hel hapendama ▪ liigelihale pane apandet kust ja maarjajääd pääle liiglihale pane hapendatud kust ja maarjajääd peale. Vrd apateme, apendeme

elme <.elme, elmet> , el´me <.el´me, el´met> helmes ▪ ta es kanna elmit kaala ümmer ta ei kandnud helmeid kaelas; ku surnul el´me kaala ei pane, sis eidäp uisk ümmer kaala kui surnule helmeid kaela ei pane, siis heidab uisk ümber kaela. Vrd elmes

ennistene <ennistese, ennistest> Trv
1. varasem ▪ pane ennistene piim kah patta pane varem lüpstud piim ka patta
2. endine ▪ ennistene tii läit´s läbi mõtsa endine tee läks läbi metsa. Vrd .endin, enepin, ennempine, ennine

epiteme <epite, epide> Hel ehtima, seadma (liialt); eputama ▪ edimese latseksege iki epitedes, tõistege ei ole enämb aigu esimese lapsekesega ikka eputatakse, teistega ei ole enam aega; mis sa epitet, pane vahel rõõvise, mine mineme mis sa ehid, pane juba riidesse, hakka minema. Vrd .eht´me, ilbuteme, .put´sme

.erre hõredalt, harvalt ▪ pane kangas erre sukka pane kangas hõredalt sukka (st lõimelõngad soapiide vahelt läbi). Vrd arevil, erelt

.iesteme <.ieste, .ieste> Hel ikestama, härga rakendisse panema ▪ ieste ärjä ärä pane härjad rakendisse

imesteme <imeste, imeste> imeks panema, imestama ▪ miut ei pane enämp üitsigi asi imesteme mind ei pane enam ükski asi imestama; küll kikk imestive, ku ma uvve kengä jalga panni küll kõik imestasid, kui ma uued kingad jalga panin. Vrd oiuteme

jalat´s <jalatsime, jalatsimet ~ jalatsit ~ jalat´sme, jalat´smet>
1. jalanõu, jalats ▪ jalatsime ärä lagunu jalanõud [on] ära lagunenud; nüid ei pane kennigi seantsit jalatsmit jalga nüüd ei pane keegi selliseid jalanõusid jalga. Vrd kodeme, .käitsme, .kän´tsme
2. sukk, sokk ▪ jalatsimide jaos panti kõtualutsit villu sukkade jaoks pandi kõhualuseid villu. Vrd sok´k1, sukk

.julgus <.julguse, .julgust> julgus, vaprus ▪ kosjule minnen om julgust kah vaja kosja minnes on julgust ka vaja || .julguse pääle õnne või lootuse peale ▪ pane julguse pääle kolmkümment küünärt pane õnne peale kolmkümmend küünart [kanga pikkuseks]. Vrd .vahvus

junnin kägaras, käkras Hls ▪ ärä panna rõivit junnin sängü pääl ära pane riideid kägaras voodile. Vrd kägären, rötsäkun

.juuskme|sõl´m <.juuskme|sõl´me, .juuskme|.sõl´me> Krk, .juuskje|sõl´m <.juuskje|sõl´me, .juuskje|.sõl´me> jooksev, libisev sõlm ▪ ärä panna lõnga juuskmesõl´me, pane ummsõl´me ära pane lõnga jooksvasse sõlme, pane umbsõlme

järe2 <järve, .järve> , järi <järve, .järve> Hls järv ▪ ah, temä juttu ei massa kullelde, ta pane järve palame (knk) ah, tema juttu ei maksa kuulata, ta paneb järve põlema (kiitlejast). Vt jär´v

.jääbume <.jääbude, .jääbu> jahtuma, seistes külmaks minema; kustuma ▪ pane peldi pääle, mud´u jääbus ahi õige ärä pane siibrid peale, muidu jahtub ahi päris ära; tuki viil alle, ei ole ärä jääbunu tukid [on] veel alles, ei ole ära kustunud. Vrd .jahtume, .jäädume

kabluteme <kablute, kablude>
1. köitma, siduma, nöörima ▪ pastle alle kablutemede, kablude nii ärä pastlad alles nöörimata, nööri need ära. Vrd .keitme, .köitme, sidume
2. köietama, köide panema ▪ mine kablude sii lehm tõises kottel mine pane see lehm teise kohta köide. Vrd köieteme

kaduve ~ kaduv <kaduve, kaduvet> kaduv; vanakuu (aeg) ▪ vana kuu õigats kaduv kuu Hls vana kuud kutsutakse kaduvaks kuuks; kaduvel kuul piap maja ragume ja pane edimene pal´k undarmendi pääl ka kaduvel kuul vanakuu ajal peab maja [üles] raiuma ja pane esimene palk vundamendi peale ka vanakuu ajal; kaduvel aal arstiti paisit vanakuu ajal arstiti paiseid

kaigas <.kaika, kaigast> teivas, kaigas ▪ ma pane sul kaikage jalgu müüdä ma löön sulle kaikaga mööda jalgu. Vrd koigas2, seiväs, toigas, .tookam

kalbus2 <kalbuse, kalbust> kaltsakas ▪ ärä sa ninda kalbuse muudu küll mine, pane iki tervepe rõõva sel´gä ära sa nii kaltsaka moodi küll mine, pane ikka tervemad riided selga. Vrd kalbak, kalberd, kalgen´s, kaltsak

ka`niil´ <kaneeli, ka`.niili> kaneel ▪ ma pane leväsupil kaniili kah sissi ma panen leivasupile kaneeli ka sisse

karman´ <karmani, karmanit> , .karman´ <.karmani, .karmanit> tasku ▪ pane väit´s karmanis! pane nuga taskusse!. Vrd kaugas, tas´k, .tas´ku

kask2 <.kaska, .kaskat> Hel kasukas ▪ ma pane kaska kah pääle, õvven om käre kül´m ma panen kasuka ka selga, väljas on käre külm. Vrd kasa`vaika, kasuk

.kennigi ~ .kennegi <kelleki ~ kellegi, kedägi>
1. keegi ▪ linna es pane sel aal kennigi last kuuli linna ei pannud sel ajal keegi last kooli; mis meist kellekist saa? mis meist kellestki [igaühest] saab?. Vrd .kuagi2
2. ükski, mingi(sugune) ▪ ah sii om kar´sk, sel ei sünni kennigi süük´ ah see on nii valiv, sellele ei sobi ükski söök. Vrd .üitsigi, Vt .ütski
3. sugugi, üldse ▪ vana tõi komme, või kom´m kedägi ää om latsele vana[isa] tõi komme, kas komm üldse hea on lapsele. Vrd sugugi, sukki, .üldsi

kergitus <kergituse, kergitust> , kergütüs <kergütüse, kergütüst>
1. juuretis ▪ pane kergütüs akkame pane juuretis hakkama (tainas kerkima). Vrd juuret´s, kohetus, nõstatus, tõstatus, tõusak
2. kergendus, hõlbustus ▪ sii olli suures kergituses aigele see oli suureks kergenduseks haigele

kerä|mat´t <kerä|mati, kerä|.matti> karp õmblustarvete hoidmiseks ▪ pane kääri ja nõgla kerämatti tagasi! pane käärid ja nõelad karpi tagasi. Vt mat´t2

kiriv <kirive, kirivet> Hel kirju; kirev ▪ mia sedä kirivet leiti sel´gä ei aa mina seda kirjut kleiti selga ei pane. Vrd kirevene, kirju, kirrev

kobi1 <kobi, kobi> Pst vana kehv asi, kolu; koli ▪ pane oma kobi kokku pane oma vana koli kokku. Vrd kili, kola2, koli, kol´u1

koer <koera, .koera>
1. koer ▪ sii kas´s pane või koerage pureleme see kass pane või koeraga purelema. Vrd kut´s, kut´sa, kut´su, peni || ull koer marutõbine koer ▪ ullu koeral om võõras vaatemine Krk marutõbisel koeral on võõras pilk. Vt püür´|koer
2. hlv riivatu; ulakas ▪ sa olet püsti koer Trv sa oled päris riivatu; esä om koer, poig om viil koerep isa on ulakas, poeg on veel ulakam. Vrd aamer´t, aaran´t, lajak, ul´ak, .uuslär´
3. piltl nurjatus; ulakus ▪ Leida utsit´s vahel poissi, ku ta koera tei Leida karistas vahel poissi, kui ta ulakust tegi. Vt .koerus, koerus|tük´k

kohetus <kohetuse, kohetust> Hel
1. juuretis ▪ tulli ka ette, et pidi tõisetare manu kohetust ot´sme mineme tuli ka ette, et pidi naabrite juurde [leiva] juuretist otsima minema. Vrd juuret´s, juuretus, kergitus, nõstatus, tõusak
2. tainas; kerkima pandud leib ▪ ma pane kohetuse ahju manu, sis kerküp parempest ma panen leivataigna ahju juurde, siis kerkib paremini. Vt .taigen

kol´u3 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u> veski, kapsariivi vms kolu ▪ vanast tetti rapantsi leibä, terä ei ole tahten kol´u ala minnä vanasti tehti aganaleiba, terad ei ole tahtnud kolust [läbi] alla minna; pane linasiimle kol´us pane linaseemned kolusse

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstik ▪ pane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puul´3, süstik, ui|koda

kottal, kottel
1. kohas ▪ miu tüdär eläs ütsiku kottel mu tütar elab üksikus kohas; kun kottal ta sul vastu tulli? kuskohas ta sulle vastu tuli?
2. kohal ▪ sirk lennäs´ pää kottal lind lendas pea kohal
3. juures, lähedal ▪ Kärstne kottal kat´te piits ärä Kärstna lähedal kadus piits ära. Vrd ligi, lähiksen, man
4. kohta ▪ mine ketide looma ärä, pane na tõises kottel mine ketita loomad ära, pane nad teise kohta
5. juurde, lähedale ▪ miis´ jäie mede kottel kurtme mees jäi meie juurde seisma. Vrd ligi, lähikses, manu

kuh´t <kuhti, .kuhti>
1. jakk, jope, üleriie ▪ pane kuh´t pääle, väl´län om jahelik pane jakk selga, väljas on jahedavõitu. Vrd jak´k2, jup´p, pel´ts
2. kleit, seelik ▪ lastel aeti kuh´t sel´gä, sii olli laste kuub või leit´ Pst lastele aeti üleriie selga, see oli laste kuub või kleit; tõmba kuh´t pääle ja käi väl´län ärä tõmba jope selga ja käi õues ära. Vrd .kuhtsi, kuub, leit´

kuru <kuru, kurut ~ kuru, kuru>
1. nurk, sopp ▪ jäägu kurru kopiteme, aia ala alliteme (rahvalaulust) jäägu nurka kopitama, aia alla hallitama; pane luud kurru! pane luud nurka!; siul silmä kuru punetev sul silmanurgad punetavad. Vrd nurk, somp, sonk, sop´p1
2. kõrvaline paik metsas, soos vms ▪ tüdriku elliv mõtsa kurun tüdrukud elasid metsakurus

kusi1 <kuse, kust>
1. kusi, uriin ▪ liigelihale pane apandet kust ja maarijääd pääle liiglihale pane hapendatud kust ja maarjajääd peale; poiss irmusi nõnda ärä, kusi juus´k sirinen poiss ehmus nii ära, kusi jooksis kui sirin
2. piltl röhitis ▪ ku vett tule suust, ütelts soolikse akkav kusel kui vett tuleb suust, öeldakse, [et] soolikad hakkavad kusele

kuum <kuuma, .kuuma>
1. kuum, tuline ▪ lõõr läit´s kuumas, sii pidi kambre lämmes aame lõõr läks kuumaks, see pidi toa soojaks ajama. Vrd kuumaline, kär´k3, pala2, tuline
2. kuumus, palavus ▪ pane uss kinni, mud´u lääp kuum sannast väl´lä pane uks kinni, muidu läheb kuumus saunast välja. Vrd kõrvet´s, lõhn1, läpäts, palavus

kuup <kooba, .kuupa>
1. (maa)kelder ▪ mine pane kooba suu kinni! mine pane keldri uks kinni!; ärä sa kooba ust valla jättä, kül´m lääp sissi ära sa keldri ust lahti jäta, külm läheb sisse. Vrd keller
2. koobas, urg ▪ rebäse ollive liivätse rõuna sissi oma kooba kajunu rebased olid liivase künka sisse oma urud kaevanud. Vrd urg

kõbuteme <kõbute, kõbude> Krk hanijalgäkkega äestama ▪ pane obene ette ja mine kõbuteme pane hobune ette ja mine äestama; sii liiva süüt´ läep kähku maas, ku kõbudets ja äestets see liivane söödimaa saab kiiresti põlluks, kui hanijalgäkkega äestatakse

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva>
1. kõlblik olema, kõlbama ▪ sii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse. Vrd .kõlbume
2. sobima, sünnis olema ▪ alape rõõvage ei kõlva kirikus minnä kehvade rõivastega ei sobi kirikusse minna. Vrd sobime1, .sün´dme, .sündüme

kõlts4 <kõltsu, .kõltsu> Hel piltl vilets asi või olend, kronu ▪ pane vana kõlts aiste vahele ja sõidame pane vana kronu aiste vahele ja sõidame. Vrd koni2, kuide, lut´a, roni, ronu

kõrne2 <.kõrne, kõrnet> Hel kõrne; sulatatud peki- või rasvatükk ▪ pane kõrnit kah pudrul pääle pane kõrneid ka pudrule peale. Vrd kõrin4

kõrustigu Trv, kõrustiku Krk Hls kõrvuti ▪ kolm leibä om kõrustigu ahjun kolm leiba on kõrvuti ahjus; pane vihu kõrustiku maha, ladva ütsipidi ja tüve ütsipidi pane vihud kõrvuti maha, ladvad ühtpidi ja tüved teistpidi. Vrd kõrutsi, kõru|viisi, kõrvi, kõrvu, .kõrvusi

.käitäv ~ .käitäve <.käitäve, .käitävet> , .käütev ~ .käüteve <.käüteve, .käütevet>
1. külas- või väljaskäimiseks mõeldud ▪ ma pane käitäve rõõva sel´gä ja akka puuti mineme ma panen väljaskäimise riided selga ja hakkan poodi minema
2. (palju) käidav ▪ sii om käütäve tii, sedä ei saa kinni panna see on käidav tee, seda ei saa kinni panna

kämmel1 <.kämle ~ .kämble, kämmelt ~ kämmeld> , kämmäl <.kämblä, kämmält ~ kämmäld> labakäsi, kämmal; peopesa ▪ pane kämbläge jahu manu pane peoga jahu juurde

käp´s <käpsi, .käpsi> Krk
1. lastek kinnas, sokk ▪ pane nii käpsi kätte, mud´u om külm pane need kindad kätte, muidu on külm. Vt kap´s1
2. piltl väike, väikesekasvuline, köks ▪ küll om sii vanaeit iki tilluke, seast käpsi ei ole mea enne nännu piltl küll on see vanaeit ikka tilluke, niisugust väikest ei ole mina enne näinud. Vrd kõk´s2, kär´r1, kässik, pirel

käräk1 <kärägu ~ käräku, käräkut>
1. kärgatus, (vali) pauk, kõmakas ▪ piken lüüp kõva käräku pikne lööb kõva kõmaka. Vt kärgätüs, kärätus
2. löök, hoop ▪ anni tal üte ää kõrvakiilu, üte kärägu vääni tal kõrva pääle andsin talle ühe hea kõrvakiilu, ühe käraka väänasin talle kõrva peale. Vt kärts
3. piltl viin; alkoholiannus, kärakas ▪ seh, pane üit´s käräk nüid säh, võta üks kärakas [viina] nüüd; kas ta käräkut kah võtt? kas ta viina ka võtab?. Vrd elu|tilk, jumale|vili, kül´mä|rohi, poru|jom´m, söögi|alune

köieteme <köiete, köiede> Hls looma köie või keti otsa sööma panema, köietama ▪ täämpe mea köiede obest kate nurme pääl täna ma köietan hobust kahel põllul; mine köiete lehm edesi! mine pane lehm järgmisse kohta köide!. Vt kabluteme, ketiteme

.körtsu kortsu ▪ pane ikki sõl´g kah pääle, sõs ei lää kangas körtsu pane ikka sõlg ka peale, siis ei lähe kangas kortsu; rõõvas om körtsu lännu, kibra sehen riie on kortsu läinud, kortsud sees. Vrd .kipra, .käkru, .käprä, .kärsä, .körtsi

laabruk <laabrugu ~ laabruku, laabrukut> Krk, labruk <labruku ~ labrugu, labrukut> Pst van suur avar ülerõivas; hommikumantel ▪ sannast tullen piap laabrugu ümmer võtme saunast tulles peab hommikumantli ümber võtma; ilm om lige, pane labruk pääle! ilm on märg, pane ülerõivas selga!. Vrd laabuk, laaprok

laam´2 <laami, .laami> laiendusraam vankrile või reele, laamik ▪ ku pal´ke veets, sis võets laam´ ärä kui palke veetakse, siis võetakse laiendusraam ära; pane laamist saantigi einu täis, sis om parep magade, ku einu rohkep rattil om pane raamist saadik heinu täis, siis on parem magada, kui heinu rohkem on vankril. Vrd laamik, laamits, laavik, lah´m1, lavits

laamik <laamigu ~ laamiku, laamikut>
1. suur kahehobusevanker ▪ pane kait´s obest laamigu ette pane kaks hobust suure veovankri ette. Vrd laan´2, laan´|vanger
2. ree või vankri laiendusraam, laamik ▪ vankre laamik olli laudest kokku lüüd vankri laiendusraam oli laudadest kokku löödud. Vrd .laam´2, laamits, laavik, lahm1

laas´ <laasi, .laasi>
1. klaas ▪ timmandi väitsege lõigats laasi teemantnoaga lõigatakse klaasi
2. klaasist ese või selle osa ▪ aknel ollive suure laasi ehen aknal olid suured klaasid ees
3. joogiklaas ▪ laasi ollive riiuli pääl joogiklaasid olid riiulil
4. (mitm.) prillid ▪ ma pane laasi si´lme pääl ma panen prillid ette. Vrd relli1, rilli, silmä|relli
5. läbipaistev kile; kattekiht ▪ sõs akkap kõru valuteme, ku kõrva laasi katik sorgit siis hakkab kõrv valutama, kui kõrva trummikile [on]katki torgitud; ambalaas olli mustas lännü hambavaap oli mustaks läinud. Vrd kel´m1

.laaster2 <.laastre, .laastert> Hls (looma) rinnaluu alumise otsa küljes olev krõmpsluu ▪ ärä sedä laastert kiimä pane ära seda rinnaluu otsa keema pane

laat´2 <laadi, .laati> plaat ▪ ahju ehen olli laat´ kus sai süse tõmmate ahju ees oli plaat, kuhu sai süsi tõmmata; pane laat´ ahju suu ette, et levä äste küdsäs päält pane plaat ahjusuu ette, et leivad hästi küpseks pealt; ahju laat´ olli lekist ahjusuu plaat oli plekist. Vrd late

lader <laderi, laderit> Krk Hel latter ▪ oben olli laderin hobune oli latris; pane obene laderide Hel pane hobune latrisse. Vrd ladermu2, later1

ladermu1 <ladermu, ladermut> Pst Hls Krk lade, hunnik; suur hulk ▪ sääl om mitmen ladermun einu mahan, kunas ma nii kokku pane seal on mitmes lademes heinu maas, millal ma need kokku panen [kuhja]; ma sai üte ladermu palukit ma sain ühe [suure] hunniku pohli; sääl olli suur ladermu siini, kait´s korvi ai täüs seal oli suur hulk seeni, kaks korvi ajasin täis (korjates). Vrd kih´t2, lade

.laikume <.laiku, .laiku> Krk idanema, idude otsi teradest välja ajama ▪ pane kesü laikume pane oder idanema; ku kesü om vähä laikume lännü, sis om paras aig kujume panna kui oder on natuke idanema läinud, siis on õige aeg kuivama panna (linnaseid). Vrd idame, idaneme1, ideneme, .jalgume

lapak <lapagu ~ lapaku, lapakut>
1. lahmakas, suur tükk; lai ese või olend ▪ kõivu pääl olli ää lai käsnä lapak kase peal oli hea lai käsnalahmakas. Vrd kahmak2, lampsak, larak, pandsak, patak
2. riidetükk, lapp; kalts ▪ mia lõika üte lapaku siit, pane rõõva paigas ma lõikan ühe lapi siit, panen rõivale paigaks. Vrd lap´p1, lopak2, lop´p1, lupak, lupat´

lappi2 Trv Hel lapiti; küliti ▪ ärä pane nõnda lappi laastu tule pääle ära pane niimoodi lapiti laaste tule peale (summutab tule ära); lappi ta küll läbi ei lää, püsti vaest lää küliti ta küll läbi ei lähe, püsti vast läheb. Vt küliti, latti1, .nõlvi1

latter <.latre, latert> Krk latern ▪ latrel olli küinäl sehen, latre tuli es ole tugev laternal oli küünal sees, laterna tuli ei olnud tugev; pane tuli latres, lääme lauda manu põrssit imeteme pane tuli laternasse, lähme lauda juurde põrsaid imetama. Vrd later2

libel <liblu, .liplu> lible; lõik, viil ▪ lõigu liha liblusse ja pane panni pääle Trv lõigu liha viiludeks ja pane panni peale; lõika miul kah üit´s libel kaali lõika minule ka üks viil kaalikat. Vrd ilp, lestuk, libluk, lipe3, viil2

ligu <leo, ligu> , legu <leo, legu> Hls
1. leotamine, ligunemine ▪ ma pane kannu sissi likku nii erne ma panen kannu sisse ligunema need herned. Vrd .leotus
2. linaleoauk, linaligu ▪ mõtsa viirde olli kaevet pikk legu metsa äärde oli kaevatud pikk linaleoauk; lina tuleve leost väl´lä linad tulevad leost välja
3. likku pandu, leotatav ▪ ma läe ligu matme, et sii alla vett jääs ma lähen likku pandavat [lina] matma, et see vee alla jääks

liige|liha <liige|liha, liige|liha> Hls Krk liigliha ▪ liigelihal pane apandet kust ja maarjajääd pääle ja savine närts ümmer liiglihale pane hapendatud kust ja maarjajääd peale ja savine narts ümber. Vrd vesi|liha

liik4 <leegu, .liiku> pleegitusaine ▪ pane liiku ka manu, sõs läe elempes pane pleegitusainet ka juurde, siis läheb heledamaks

liimik2 <liimiku ~ liimigu, liimikut> söepuru, söeebemed ▪ korja liimikit ja lase na laasin olla seni, ku na elis lääve ja pane sedä eli pääle korja söeebemed ja lase neil klaasis seista seni, kui nad õliks muutuvad, ja pane seda õli peale (söödikute rohuna). Vt liimak2

liin´3 <leeni, .liini> (tooli)leen ▪ pane rätik leeni pääle! pane rätik [tooli]leenile!

lod´u2 <lod´u, lod´u> vana peakate, lotu ▪ pane sii vana lod´u pähä! pane see vana mütsilotu pähe!. Vrd lok´k4, lot´s1, lot´t2

lukuteme1 <lukute, lukude> Hls lukustama ▪ lukute usse ärä! pane uksed lukku!

lul´l <lulli, .lulli> Hls Krk
1. väike piip ▪ temä sedä lulli ammaste vahelt ärä ei pane tema seda piipu hammaste vahelt ära ei pane (suust ei võta). Vrd piip
2. lstk lusikas ▪ ot ma tuu siul väikse lulli! oota, ma toon sulle väikese lusikakese!. Vrd lusik, lus´k

lup´s <lupsi, .lupsi> Krk, lups <lupsu, .lupsu> Hls väike ümar asi, junn; lutt ▪ tubaku lup´s olli suhun amba pääl tubakajunn oli suus hamba peal; panekest latsel lup´s suhu! palun pane lapsele lutt suhu!. Vrd lud´su2, lud´u, lut´t1

lõk´s1 <lõksi, .lõksi>
1. lõks, püünis ▪ nüid om ta lõksi pant, ei saa valla änäp nüüd on ta lõksu pandud, ei saa lahti enam. Vrd lauss1
2. pesupulk, pesulõks ▪ pane mõsu lõk´sege kinni! pane pesu lõksudega kinni!. Vrd lammur

.lõuke <.lõukse, .lõukest> Hls Krk ahju kummialune ▪ ma pane suka lõuksel kujume ma panen sokid ahju kummi alla kuivama. Vrd lõhn2, lõugas

.läitus <.läituse, .läitust> Trv läide, tulehakatis ▪ pane läitust kah! pane tulehakatist ka!. Vrd läidus, läütse, ürjät´s, ürjätus

lödsine <lödsitse, lödsist> Krk lödine, porine ▪ läve edine lödsine puha, sääl ei saa puhte jalgege kävvä ukseesine kõik porine, seal ei saa puhaste jalgadega käia; ku om like võ lödsine ilm, sis pane seerigu jalga kui on märg või porine ilm, siis panen säärikud jalga; maa olli alt kül´menu ja päält olli peris lödsine alt oli maa külmunud, aga pealt oli päris porine. Vt lödine

lös´kä <lös´kä, lös´kät> Krk lohakas, lodev (inimene) ▪ mõni om sihande lös´kä kah, ei pane ennäst suguki kõrralikult rõõvis mõni on selline lohakas ka, ei pane ennast sugugi korralikult riidesse. Vrd lohak, lon´du, lordsak, löhmäk, lötä1

.lüngä|pidi Krk laugjamalt, viltusemalt ▪ purres om väegä püstü, pane vähä lüngäpidi purre on liiga püsti, pane natuke laugjamalt. Vt lün´g

.maarja|jää <.maarja|jää, .maarja|jääd> maarjas, maarjajää, vees hästi lahustuv kootava toimega aine ▪ vanast värmiti iki maarjajääge, mud´u vär´m pääle es jää ku maarjajääd es pane vanasti värviti [lõngu] ikka maarjajääga, muidu värv peale ei jäänud, kui maarjajääd ei pannud. Vrd maari|jää

magelik <mageligu ~ mageliku, magelikku> Trv magedavõitu ▪ kastus om raasike magelik, pane suula manu soust on natuke magedavõitu, pane soola juurde. Vrd mageline

ma|ilmalik <maa|ilmaligu ~ maa|ilmaliku, maa|.ilmalikku> Hls Krk ilmatu ▪ reheahi iki mailmalik suur, pane kolm pätsi kõruti reheahi on ilmatu suur, pane [või] kolm pätsi kõrvuti. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilma, ilmatu

mann1 <manna, .manna> manna ▪ kui pallu ma manna pane? kui palju ma mannat panen?; latse putru keedets mannest lapse putru keedetakse mannadest (mannatangudest). Vt manna

.miski <mikegi ~ millegi, midägi> miski, mingi ▪ miski asi es ole temäl ää mingi asi ei olnud talle hea; esi ma_i saa osta midägi ihukatust ise ma ei saa osta mingit ihukatet; mikegige tule iki sedä aida parante millegagi tuleb ikka seda aeda parandada; ma_i pane sedä mikessigi, mis sa mulle ütlet ma ei pea seda millekski, mis sa mulle ütled. Vrd .kuagi2, .meastigi, .miastig, mikegi, mikek

mosna <mosna, mosnat> Hls mõnus, tore ▪ pane pangi pääle neli tuupi, sõs om juuk´ peris mosna pane pange peale neli toopi, siis on see päris hea jook. Vrd ladna, mõnus

mul´l <mulli, .mulli> mull ▪ pane viilaasi sissi vil´lä terä, kel mul´l otsa tule, sii kasvap pane veeklaasi sisse viljaterad, millele mull peale tuleb, see kasvab. Vrd mullik2, sore

.munder <.mundre, .mundert ~ .munderd>
1. munder ▪ soldati om mundren sõdurid on mundris; munnerte järgi na iki om mõtsavahi mundrite järgi nad on ikka metsavahid
2. piltl rõivastusest üldiselt ▪ pane nüid ennast mundres pane nüüd ennast riidesse. Vrd munner

mõte <mõtte, mõtet> mõte ▪ tal om äid mõttit tal on häid mõtteid; sia olet oma mõtedege peris seiu lännü Krk sa oled oma mõtetega päris segi läinud; sedä es ole mõtet tetä seda ei olnud mõtet teha; mõtte ilman, ei pane tähelegi, mis ta tege mõtted hajali, ei pane tähelegi, mis ta teeb

mööserteme <mööserte, mööserde> Krk paksult riidesse panema ▪ täempe piap ennäst sissi mööserteme täna peab ennast paksult riidesse panema; mööserte ennäst äste rõõvis pane ennast hästi paksult riidesse

naat´ <naadi, .naati>
1. sibulapealne ▪ pane leeme sissi naat´e kah pane supi sisse sibulapealseid ka
2. naat (taim) (Aegopodium podagraria L.) ▪ naadi kasvave kardulen naadid kasvavad [põllul] kartulite seas. Vrd naadik
3. piimohakas (Sonchus L.) ▪ ta läit´s näost valges ku naat´ (knk) ta läks näost valgeks nagu piimohakas. Vt piim|naat´, Vrd piim|ohes, piimä|uhak

nak´k <naki, nakki> , nak´k <naki, nakit> Trv Hls
1. varn ▪ pane rõõva nak´ke otsa pane riided nagide otsa. Vt nagi
2. puupulk, puutikk ▪ nak´kege tallutedi kikk saapa puutikkudega tallutati kõik saapad. Vrd pulk, tikk; orsti|nak´k vorstitikk

nik´s3 <niksi, .niksi> pulk lõnga kerimiseks, niks ▪ pane lõnga niksist läbi ku sa kerit! pane lõngad niksist läbi, kui sa kerid!; ilma niksite es saagi keride paglast lõnga, käe võt´t õkva katski Hel ilma kerimispulgata ei saanudki kerida takust lõnga, käed võttis (st tegi) kohe katki

näpu|täis <näpu|tävve, näpu|täit Trv> , näpu|täüs <näpu|tävve, näpu|täüt Krk> näputäis ▪ pane näputäüs suula manu! pane näputäis soola juurde!. Vrd näpe

nären <närene, närent ~ närend> näru ▪ miul om kodu täüs neit suka ja kinda närenit, nii om lagunu mul on kodu täis neid suka ja kinda närusid, nad on katkised; sedä ma äp sel´gä ei pane, sii om peris nären seda ma enam selga ei pane, see on päris näru. Vrd kõndsel, niru, .närmä, radi, riben

näsu <näsu, näsut> keerdpuu, labidavarre põikpulk ▪ pane lapivarrel näsu kah pane labidavarrele põikpulk ka; küll om sikke ja näsu puu, päevä kähen kasunu küll on sitked ja keeruga puud, päikse käes kasvanud. Vrd näsä, nösi

nättäv <nättäve, nättävet> nähtav ▪ ärä nättäve kotusse pääl panna mõsu! ära nähtava koha peale pane pesu!; no olli oben nättäve kotusse pääl aet, et egäüit´s är näge Krk noh oli hobune nähtava koha peale aetud, et igaüks ära näeb

näädik ~ näädike <näädikse, näädikest> Krk
1. raasuke, kübe ▪ pane üits näädik manu kolme näpuge pane raasuke juurde kolme näpuga (soola). Vt näät´, Vrd kübenek, raasik
2. natuke ▪ liha pannas näädik levä pääle liha pannakse natuke leiva peale. Vt natik, natuke

näüdse <näüdse, näüdset> , näütse <näütse, näütset> Krk läitus, tulehakatis ▪ pane näütset ja näüdä tuli otsa! pane tulehakatist ja läida tuli otsa!; om vaja näüdset panna, puu om puha like on vaja läitust panna, puud on kõik märjad. Vrd näidse

nöp´s <nöpsi, .nöpsi> kõnek nööp ▪ pane nöpsi kinni! pane nööbid kinni!. Vt nop´s, nüüp´

nür´ss <nürsi, .nürssi> Trv meritint, norss (Osmerus eperlanus eperlanus) ▪ pane nürsä panni pääle! pane norsid panni peale!

nüür´1 <nööri, .nüüri> nöör ▪ pane mõsu nööri pääl! pane pesu nööri peale!; pastle nuki nüür´ olli peenep, kondsa kabel olli nuki nöörist jämmep Krk pastla ninapealne nöör oli peenem, tagaosa nöör oli ninapealsest nöörist jämedam; ta läit´s ku nüüri müüdä ta läks nagu nööri mööda (otse). Vrd kabel, köüdüs, nöörik, rihm1, vur´t

ommukune ~ ommukun <ommukuse, ommukust ~ ommukutse, ommukust Hls> hommikune ▪ ommukun ilm olli küll ilus hommikune ilm oli küll ilus; pistä ommukun iva karmanis! pane hommikune eine taskusse!

osa1 <osa, osa>
1. jagu, osa tervikust ▪ pane toobi osa vett, piimäst ei jakku nõnda pal´lu pane toobi jagu vett, piimast ei jätku nii palju (supile). Vt jagu
2. osa saagist vm jagatavast ▪ mea sai kah sellest osa, peränduse osa mina sain ka sellest osa, päranduse osa; sedä õigati osa Toomas, et ta egä jao manu tük´s teda kutsuti osa-Toomaks, sest ta alati oma osa tahtis saada (inimese kohta, kes tahtis alati igaühelt osa saada). Vrd nuus´