[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

karva|kakk2 <karva|kaku, karva|kakku> Hls Krk etn kakk, millesse on armutunde tekitamiseks karvu sisse küpsetatud ▪ karvakakk ku tüdruk panden karva levä sisse karvakakk [üteldi], kui tüdruk [oli] pannud karvad leiva sisse

kaste1 <kaste, kastet ~ .kaste, kastet> kaste, veeaur (mis on langenud rohule) ▪ kaste iist tulli vihmä ja tei einä likes vihma tuli [ainult] kaste jagu ja tegi heina märjaks

kirbu|rohi <kirbu|rohu, kirbu|.rohtu>
1. kirburohi, sõlmilise varre ja väikeste õitega rohttaim, millega on peletatud kirpe (Polygonum) ▪ kirburohi lämmätep porkne ärä kirburohi lämmatab porgandid ära. Vrd konna|ein, mõru|ein
2. kirpude tõrjeks kasutatud taim või mürk ▪ kalmus om ää kirburohi kalmus on hea kirburohi; mine tuu poodist kirburohtu mine too poest kirbumürki

kolmi|rõõvas <kolmi|.rõõva, kolmi|rõõvast> Krk kangas, mille kudumisel on soa piivahes kolm lõnga ▪ kolmirõõvas om pakline ja villane kolmirõivas on takune ja villane

mätäs|karu <mätäs|karu, mätäs|karut>
1. väike karu ▪ see olli väheline, nagu ütelts -- mätäskaru see oli väike, nagu öeldakse – mätaskaru
2. piltl koer, laps vm, kes jalus on ▪ om sii mätäskaru, ei lää iist ärä, kurt tii raa pääl ehen on see mätaskaru, ei lähe eest ära, seisab teerajal ees

naba|var´s <naba|varre, naba|vart>
1. nabanöör ▪ mõnel om jämme nabavar´s mõnel on jäme nabanöör
2. piltl voki osa (pulga auk on nabavarre sees, nabavarrest käib kruvi läbi) ▪ oki nabavar´s om joba kinni, ülespoole änäp käändä i saa voki nabavars on juba kinni, ülespoole enam keerata ei saa

paari|labane <paari|labatse, paari|labast> Krk kangas, mis on kootud kahe niiega, nii et ühe niievarva pealt on võetud kaks silmust kõrvuti ▪ villast tetti paarilabast, linast es tetä villast tehti paarilabast [riiet], linasest ei tehtud

pordu|sõl´m <pordu|sõl´me, pordu|.sõl´me Krk ~ pordu|sõlmi, pordu|.sõlmi Trv> umbsõlm, mille otsad on risti ▪ obest ei panna pordusõl´mege kinni hobust ei panda pordusõlmega kinni; pordusõl´m ei kurda kinni pordusõlm ei seisa kinni. Vrd umb|sõl´m

puum´ <poomi, .puumi>
1. poom, puu kivide jm kangutamiseks ▪ puum´ pistets kivil ala, sis kanguteve inimese maast kive üles poom pistetakse kivile alla, siis kangutavad inimesed maast kive üles; siul aa või puum´ kül´le ala, sis ka ei saa maast üles (knk) sulle aja või poom külje alla, siis ka ei saa maast üles
2. pakk kangastelgedel, mille ümber on lõim või kootud kangas ▪ puum´ om joba lõime paras jagu täüs poom on juba lõime parasjagu täis

ren´t|sard <ren´t|sarra, ren´t|.sarda> Krk viljasard; viljarõuk, mille teibad on ühes reas maasse löödud ▪ me pannim vil´lä ren´tsarda me panime vilja sarda. Vt sard

ron´ts1 <rontsi, .rontsi> Krk Hel kobar, kimp; nöörile aetud õunad, sibulad vms. ▪ ta tõi laadalt mitu sibule rontsi ta tõi laadalt mitu kimpu sibulaid; ubinit kuivatets rontsin õunu kuivatatakse nööri peale aetuna. Vrd kobar1, ron´g || saia|ron´ts nöörile aetud saiad ▪ esä tõi laada päält suure saiarontsi isa tõi laadalt hulga nöörile aetud saiu; viisu|ron´ts mitu paari viiske, mis on nööriga kinni seotud ▪ kaugempel einämaal minnen olli tal viisuron´ts sel´län kaugemale heinamaale minnes olid tal nööriga kokku seotud viisud seljas