[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

mih vt mis

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mis ▪ mih-na teeve? mis nad teevad?; kott läit´s lõhki, mih ma nüid taha tetä kott läks lõhki, mis nüüd teha; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pel´läti selline koht oli, mida kardeti. Vrd mes

oeh interj oh, oeh ▪ oeh, ma ole väsünü oh, ma olen väsinud. Vrd oh, poeh, võeh

oh oh, oeh ▪ oh om täempe, oh om ommen, kunas nii ohhu otsa saave (rahvalaulust) oh on täna, oh on homme, millal ohhid otsa saavad; oh elde eessuke! oh helde jeesuke! (hüüatus). Vrd oeh, ohoh

oi1 interj oi ▪ oi eldeke, mis ma nüid tii! oi heldeke, mis ma nüüd teen!; oi oi, mis miust saa oi-oi, mis minust saab. Vrd oh

oi2 <oi, oid ~ .oime, oid> piirits, hui; süstik ▪ miu oise ollive kasti sehen minu piiritsad olid kasti sees; oime ots om ärä kulunu piiritsa ots on ära kulunud; võrku koets oimega [kala]võrku kootakse huiga; oimek koeti vanast kangast ka piiritsaga kooti vanasti kangast ka. Vt ui, ui|koda, piirits1

oid1 <oiu, .oidu> Krk
1. hoidmine, hoid ▪ ta võt´t lamba suves oiu pääle ta võttis lambad suveks hoida (karjatada)
2. kokkuhoid ▪ nemä om oiu inemise nemad on kokkuhoidlikud inimesed

oid2 <oiu, .oidu> aru ▪ selle inimesel ei ole oidu otsast saandigi ollu sellel inimesel ei ole aru algusest peale olnud. Vrd aru1, kohm1, .mõistus, taid, taip

oim1 <oimu, .oimu> Krk
1. meelekoht, oim ▪ tal olli oimu kottel üit´s täp´p tal oli meelekohal üks täpp. Vt meele|koht, meele|kotus, oimu|kotus
2. aru, taip, oid ▪ nii kaits laasi veini võtiv miul oimu nõnda ärä need kaks klaasi veini võtsid minul aru nii ära. Vrd aru1, kohm1, oid2, taid, taip

oim2 <oimu, .oimu> Trv uim ▪ kala es liigute oimugi kala ei liigutanud uimegi; rääbissel om oime ehen ja sel´lä pääl rääbisel on uimed ees ja selja peal. Vrd oimus2, or´m

oim3 <oimu, .oimu> Hls Krk jõud, ramm, elujõud ▪ ma eitusi nõnda ärä, et oim kat´te ma ehmatasin nii ära, et jõud kadus; vähä akkas oim tuleme, pääle aige olekut peale haigust hakkab vähehaaval jõud tulema. Vrd jõud, kohm1, ven´t, võhm1

oiu|kas´s <oiu|kassi, oiu|.kassi> piltl uimane, aeglane inimene ▪ neist ei saa ju minejet egä tegijet kah, sihandse oiukassi om neist ei saa ei minejat ega tegijat ka, sellised uimased on. Vrd korjus