[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

ao|täht <ao|tähe, ao|.tähte> eha- või koidutäht, planeet Veenuskui aotäht virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja kül´mä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma; aotäht om seante ereve, sädents ehatäht on selline ere, sätendab

ao|.valgus <ao|.valguse, ao|.valgust> ehavalgusei pas´ta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam

jo, joh
1. jubakardultel om loomakse ala luud joh kartulitel on mugulad juba alla tulnud. Vrd joba, juh
2. ju, ometi, tõepoolestmõtsavahk´ ütel´ et sii om jo tuliänd metsavaht ütles, et see on ju pisuhänd. Vrd joht

kõrd|mao|kiri <kõrd|mao|kirja, kõrd|mao|.kirja> kordmaokiri, teatud kindakirikõrdmaokiri ku kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kordmaokiri [on], kui kilblise kirjaga kinnas kootakse [vaheldumisi] kahe pahem- ja kahe parempidi silmaga

ma vt mea

ma|ilm <ma|ilma, ma|.ilma>
1. maailm, maakerata om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vt aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas, üldsuskikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä Hel kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud. Vt rahvas
3. ilmatu palju, maa ja ilmneid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast). Vrd maa|ilm

ma|ilma väga, ilmatumailma jäme kõver puu maha murdunu ilmatu jäme kõver puu [on] maha murdunud; Olstre, Paistu ja Tarvastu rõõvastel mailma vahet es ole mitti Holstre, Paistu ja Tarvastu (rahva)riietel väga suurt vahet ei olnud; sääl olli mailma rahvas kokku tullu seal oli ilmatu hulk rahvast kokku tulnud. Vrd ilmatu, ma|ilma, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik

ma|ilmalik <maa|ilmaligu ~ maa|ilmaliku, maa|.ilmalikku> Hls Krk ilmatureheahi iki mailmalik suur, pane kolm pätsi kõruti reheahi on ilmatu suur, pane [või] kolm pätsi kõrvuti. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilma, ilmatu

ma|ilmama Hls ilmatu, tohutusääl olli mailmama ulka rahvast seal oli tohutu palju rahvast. Vrd maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik, ilmatu, ma|ilma

ma|.ilmlik <ma|.ilmligu ~ ma|.ilmliku, ma|.ilmlikut> Hls Krk maailmatu, tohutu suurma ole nännu mailmlikut madu ma olen näinud maailmatu suurt madu. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmalik, ma|ilma, ilmatu

mao|.aaja <mao|.aaja, mao|.aajat> , mao|.aaje <mao|.aaje, mao|.aajet> maoajaja (loomahaigus)maoaaje eläjel sehen, ussikse maon, sii luum om siist vigane maoajaja loomal sees, ussikesed maos, see loom on seestpoolt vigane

mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi

mao|kiri <mao|kirja, mao|.kirja> Krk kindakiri

mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäiskon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäissa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1

me <me ~ mede, meid> , mee <mee, meid> meieme arvassim iki me arvasime ikka; mee lepsim ärä me leppisime ära; nemä om mede külä mehe nemad on meie küla mehed. Vrd meie, mi

mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, mamea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi

mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meiemii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me

no nono kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate? (st kuidas teil elu läheb?); noh mi sa viil ärä_i kuule! no mis sa veel ära ei kuule! (üllatavast uudisest). Vrd noh, no|noh, nu

no|jah nojahnojah, sii om tõsi küll nojah, see on tõsi küll. Vrd jah, noh, nuu|jaa

no|noh nonohohoh, nonoh, nõnda vana sa küll ei oole ohoh, nonoh, nii vana sa küll ei ole. Vrd no, noh


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur