Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
ao|täht <ao|tähe, ao|.tähte> eha- või koidutäht, planeet Veenus ▪ kui aotäht virven´d, sis vanarahvas luutseve kuiva ja kül´mä kui ehatäht virvendas, siis vanarahvas lootis kuiva ja külma; aotäht om seante ereve, sädents ehatäht on selline ere, sätendab
ao|.valgus <ao|.valguse, ao|.valgust> ehavalgus ▪ ei pas´ta aovalgust änäp ei paista ehavalgust enam
jo, joh
1. juba ▪ kardultel om loomakse ala luud joh kartulitel on mugulad juba alla tulnud. Vrd joba, juh
2. ju, ometi, tõepoolest ▪ mõtsavahk´ ütel´ et sii om jo tuliänd metsavaht ütles, et see on ju pisuhänd. Vrd joht
kõrd|mao|kiri <kõrd|mao|kirja, kõrd|mao|.kirja> kordmaokiri, teatud kindakiri ▪ kõrdmaokiri ku kilbiline kinnas koets kait´s paha, kait´s üä sil´mä kordmaokiri [on], kui kilblise kirjaga kinnas kootakse [vaheldumisi] kahe pahem- ja kahe parempidi silmaga
ma vt mea
ma|ilm <ma|ilma, ma|.ilma>
1. maailm, maakera ▪ ta om nii tulivihane, et tiis või mailma purus ta on nii tulivihane, et teeks või maailma puruks. Vt aig|ilm, ilm, maa
2. rahvas, üldsus ▪ kikk mailm pandse tähele, mis enne es tunta, es teedä Hel kogu maailm pani tähele, mida enne ei tuntud, ei teatud. Vt rahvas
3. ilmatu palju, maa ja ilm ▪ neid kommedit olli mailm, mis pühäde aal tetti neid vigureid oli ilmatu palju, mis pühade ajal tehti; neil om mailm kähen neil on maailm käes (suurest maast). Vrd maa|ilm
ma|ilma väga, ilmatu ▪ mailma jäme kõver puu maha murdunu ilmatu jäme kõver puu [on] maha murdunud; Olstre, Paistu ja Tarvastu rõõvastel mailma vahet es ole mitti Holstre, Paistu ja Tarvastu (rahva)riietel väga suurt vahet ei olnud; sääl olli mailma rahvas kokku tullu seal oli ilmatu hulk rahvast kokku tulnud. Vrd ilmatu, ma|ilma, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik
ma|ilmalik <maa|ilmaligu ~ maa|ilmaliku, maa|.ilmalikku> Hls Krk ilmatu ▪ reheahi iki mailmalik suur, pane kolm pätsi kõruti reheahi on ilmatu suur, pane [või] kolm pätsi kõrvuti. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilma, ilmatu
ma|ilmama Hls ilmatu, tohutu ▪ sääl olli mailmama ulka rahvast seal oli tohutu palju rahvast. Vrd maa|ilmatu, ma|ilmlik, ma|ilmalik, ilmatu, ma|ilma
ma|.ilmlik <ma|.ilmligu ~ ma|.ilmliku, ma|.ilmlikut> Hls Krk maailmatu, tohutu suur ▪ ma ole nännu mailmlikut madu ma olen näinud maailmatu suurt madu. Vrd ma|ilmama, maa|ilmatu, ma|ilmalik, ma|ilma, ilmatu
mao|.aaja <mao|.aaja, mao|.aajat> , mao|.aaje <mao|.aaje, mao|.aajet> maoajaja (loomahaigus) ▪ maoaaje eläjel sehen, ussikse maon, sii luum om siist vigane maoajaja loomal sees, ussikesed maos, see loom on seestpoolt vigane
mao|.aaje|ein <mao|.aaje|einä, mao|.aaje|.einä> Krk harilik kukehari (Sedum acre) ▪ ku eläjel maoaaje sehen, sis eläi pasantep, sis korjats eläjel maoaajeeinu; maoaajeeinä kasvave lühikse kõllatse ligi maad kui loomal on maoajaja haigus, siis loomal on kõht lahti, siis korjatakse loomale maoajajaheinu; maoajajaheinad on lühikesed kollased maadligi
mao|kiri <mao|kirja, mao|.kirja> Krk kindakiri
mao|täis <mao|tävve, mao|täit> , mao|täüs <mao|tävve, mao|täüt>
1. maotäis, kõhutäis ▪ kon´tvõõras vitsut´ lavva man irmsa maotävve kutsumata külaline sõi laua juures suure kõhutäie; sai õege võetus üit´s opmani maotäis sai õige võetud üks opmani maotäis. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis
2. keretäis, nahatäis ▪ sa täät, et sa mu käest üte maotävve saat sa tead, et sa mu käest ühe keretäie saad. Vrd kere|täis, naha|täis, sabus´k, sagus´k1
me <me ~ mede, meid> , mee <mee, meid> meie ▪ me arvassim iki me arvasime ikka; mee lepsim ärä me leppisime ära; nemä om mede külä mehe nemad on meie küla mehed. Vrd meie, mi
mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, ma ▪ mea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi
mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meie ▪ mii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me
no no ▪ no kudas te nüid omal puul eläde? no kuidas teie nüüd omal pool elate? (st kuidas teil elu läheb?); noh mi sa viil ärä_i kuule! no mis sa veel ära ei kuule! (üllatavast uudisest). Vrd noh, no|noh, nu
no|jah nojah ▪ nojah, sii om tõsi küll nojah, see on tõsi küll. Vrd jah, noh, nuu|jaa
no|noh nonoh ▪ ohoh, nonoh, nõnda vana sa küll ei oole ohoh, nonoh, nii vana sa küll ei ole. Vrd no, noh