[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ae|puu <ae|puu, ae|puud> puuvarb (mille abil puust anumaid vitsutati) ▪ aepuuge aeti vitsa vaadi pääl puuvarvaga aeti vitsad vaadile peale

iire|vihk <iire|vihu, iire|.vihku> hiirevihk, esimene väike rukkivihk, mille lõikas peremees või perenaine ▪ iirevihk panti aida rästes üles, sis iire es süü kot´te purus ja es tule näl´g hiirevihk pandi aida räästasse, siis hiired ei söönud kotte puruks ja ei tulnud nälg

kol´k1 <kolgi, .kolki>
1. puupulk; kolgits; koot ▪ miul om kolm neli kolgige võtit mul on kolm-neli pulgaga võtit; kol´k olli varre otsan koot oli varre otsas || .kolki .andme kolki andma, peksa andma ▪ tal piap kõva kolgi andme talle tuleb kõvasti peksa anda; .kolki .saame kolki saama, peksa saama ▪ sii miis olli kõrdsin kolki saanu see mees oli kõrtsis peksa saanud. Vrd kolbits, koldsik, kul´k, kuut´1
2. veopuu, mille külge kinnitatakse aisad ▪ adral olli üit´s suur kol´k ja kait´s väikest kolki adral oli üks suur veopuu ja kaks väikest veopuud
3. piltl puutallaga king ▪ seantse kolkege om paha kävvä selliste puutallaga kingadega on halb käia. Vrd komp
4. piltl raskus, vaev ▪ sedä ma küll ei tii, et mia omal kolgi kaala võta seda ma küll ei tee, et ma endal vaeva kaela võtan (abiellumisest). Vrd ris´t, vaev

kolmi|rõõvas <kolmi|.rõõva, kolmi|rõõvast> Krk kangas, mille kudumisel on soa piivahes kolm lõnga ▪ kolmirõõvas om pakline ja villane kolmirõivas on takune ja villane

konge|nõgel <konge|nõgla, konge|.nõkla> Krk nõel, mille abil õmmeldi niineribaga kinni kuusekoorest mesilaspüünise küljed ▪ kongenõgel olli kate tahilin kongenõel oli kahetahuline

koonik <koonigu ~ kooniku, koonikut> Krk köiega varustatud roovik, mille abil sarikaid üles tõsteti. Vt koonis|puu

kääri|laud <kääri|lavva, kääri|.lauda> Krk käärlaud, käepidemega lauake, mille aukudest lõimelõngad käärpuudele juhitakse ▪ käärilavva ollive kirjuge väl´lä lõigat käärlauad olid mustritega kaunistatud. Vt käär´|laud

käär´|laud <käär´|lavva, käär´|.lauda> Hls käärlaud, käepidemega lauake, mille aukudest lõimelõngad käärpuudele juhitakse. Vrd kääri|laud

leo|puu <leo|puu, leo|puud> köiega varustatud roovik, mille abil sarikaid üles tõmmati

magasi|pulk <magasi|pulga, magasi|.pulka> magasipulk, neljakandiline pügalpulk, mille pügalad märkisid magasiaidast laenatud vilja kogust ▪ magasipulgal olliv juti pääle tett magasipulgale olid kriipsud peale tehtud. Vrd magatsi|pulk

melle Hel miks; mille ▪ nakas ikme, ei tiiä melle hakkas nutma, ei tea miks; ei tää melle peräst ta meile tulli ei tea mille pärast ta meile tuli. Vrd midäs, mike|peräst, mikes

pordu|sõl´m <pordu|sõl´me, pordu|.sõl´me Krk ~ pordu|sõlmi, pordu|.sõlmi Trv> umbsõlm, mille otsad on risti ▪ obest ei panna pordusõl´mege kinni hobust ei panda pordusõlmega kinni; pordusõl´m ei kurda kinni pordusõlm ei seisa kinni. Vrd umb|sõl´m

puum´ <poomi, .puumi>
1. poom, puu kivide jm kangutamiseks ▪ puum´ pistets kivil ala, sis kanguteve inimese maast kive üles poom pistetakse kivile alla, siis kangutavad inimesed maast kive üles; siul aa või puum´ kül´le ala, sis ka ei saa maast üles (knk) sulle aja või poom külje alla, siis ka ei saa maast üles
2. pakk kangastelgedel, mille ümber on lõim või kootud kangas ▪ puum´ om joba lõime paras jagu täüs poom on juba lõime parasjagu täis

.pöörüs3 <pöörüsse, pöörüst> Krk Hel pööris, liitõisik, mille külgharud harunevad kobarataolisteks osaõisikuteks ▪ kaara pöörüsse joba väl´län kaerapöörised juba väljas; kaara pöörüste aigu ei lasta jänessit kaerapööriste ajal ei lasta jäneseid (st kui kaeral on pöörised, siis ei kütita jäneseid)

ren´t|sard <ren´t|sarra, ren´t|.sarda> Krk viljasard; viljarõuk, mille teibad on ühes reas maasse löödud ▪ me pannim vil´lä ren´tsarda me panime vilja sarda. Vt sard

run´ts|tük´k <run´ts|tüki, run´ts|tükki> ristpuud, mille külge veski tiivad ehitatakse ▪ run´tstük´k olli tett kõivuksest veski ristpuud olid tehtud kasepuust