Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 73 artiklit
aava|siin´ <aava|seene, aava|siint> haavariisikas ▪ aavaseene om alli värmi haavariisikad on halli värvi. Vrd aava|kõrnits, aavik2
alli|vati|miis <alli|vati|mehe, alli|vati|miist> piltl hunt. Vrd mõtsa|koer, mõtsa|peni, riim|silm
ameti|miis <ameti|mehe, ameti|miist> käsitööline, oskustööline ▪ rätsep, känksep, tiisler, nii om ametimehe rätsep, kingsepp, tisler, need on oskustöölised
asja|miis <asja|mihe ~ asja|mehe, asja|miist>
1. ametimees, tähtsam tegelane ▪ tast om saanu linnan tähtis asjamiis temast on saanud linnas tähtis tegelane. Vrd antvär´k
2. hlv enda ise tähtsaks tegija, asjamees ▪ vaat kun mul asjamiis om alle vaat kus mul on asjamees alles. Vrd tegelane
esi|miis <esi|mehe ~ esi|mihe, esi|.miist> juhataja, esimees ▪ egän seltsin om oma esimiis igas seltsis on oma esimees; kuloosi esimiis tulli kikki tühü paneme kolhoosi esimees tuli kõiki tööle ajama
iin|otsan
1. eesotsas ▪ lait´s olli paadin iinotsan laps oli paadis eesotsas. Vrd ehen|otsan
2. kõigepealt ▪ iinotsan om vaja õppi kõigepealt on vaja õppida. Vrd edi|.otsa, iist|otsan, kige|päält
jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|miist> kütt, jahimees ▪ sia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?. Vrd küt´t
jalg|miis <jalg|mihe ~ jalg|mehe, jalg|.miist> van ilma tööloomata teomees ▪ kolm päevä olli tõprege, tõine kolm aeti jalgmiis väl´lä kolm päeva oli loomaga [teomees], teine kolm [päeva] aeti teoline ilma loomata välja
jooma|miis <jooma|mihe ~ jooma|mehe, jooma|miist> joodik, joomamees ▪ ta olli üit´s pillimiis, tansumiis ja joomamiis kah ta oli üks pillimees, tantsumees ja joomamees kah. Vrd jom´m2, joodik
kala|miis <kala|mehe, kala|miist> kalamees; kalur ▪ ku ta joba õngel käis, sõs olli joba kalamiis kui ta juba õngitsemas käis, siis oli juba kalamees. Vrd kalaline
kana|siin´ <kana|seene, kana|siint> kukeseen. Vt kuke|siin´
kannu|siin´ <kannu|seene, kannu|siint>
1. kännuseen ▪ egä üte kannu ümmer kasvas´ kannusiini iga kännu ümber kasvas kännuseeni
2. külmaseen (Armillaria) ▪ kannuseene kasvave ka puie pääl külmaseened kasvavad ka puudel. Vt siin´2
kara|miis <kara|mihe ~ kara|mehe, kara|miist> Krk piltl isane (olend) ▪ siandest kanget karamiist ei olegi ku par´ts om sellist kanget isast ei olegi, kui on part
kase|siin´ <kase|seene, kase|siint ~ kase|siind> Trv kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kaseseene kasvave sageste kõivikun kaseriisikad kasvavad tihti kaasikus. Vrd kase|vahulik, kase|vahunik
kiin´1 <kiini, .kiini> kiin (putukas) ▪ kiini aave lehmä kiini juuskme kiinid ajavad lehmad kiini jooksma. Vt kiim
kiin´2 <kiini, .kiini> kiin, suur võsaraiumisnuga ▪ mea ragusi ennest kiinige võpsikust läbi ma raiusin ennast kiiniga võsast läbi. Vrd võssai
kikka|siin´ <kikka|seene, kikka|siint> kukeseen ▪ kikkasiini võip viil lume tulekuni korjate kukeseeni võib veel lume tulekuni korjata
kirja|miis <kirja|mihe, kirja|miist>
1. kirjamees, kirjatöös osav mees ▪ mõni om kirjamiis tark, mõni om jutu peräst tark mõni on tark kirjamees, mõni on jutu poolest tark
2. kirjanik ▪ Kitzberg om Mulgimaa kirjamiis Kitzberg on Mulgimaa kirjanik. Vrd kirjanik
.kohtu|miis <.kohtu|mihe ~ .kohtu|mehe, .kohtu|miist> kohtunik, kohtumõistja ▪ temä olli sõs valla kohtumiis vahel tema oli siis vallakohtunik vahel. Vrd .kohtunik
konna|siin´ <konna|seene, konna|siint> Krk lehmatatik (Suillus bovinus) ▪ konnasiini es süvvä lehmatatikuid ei söödud. Vrd konna|päkk
kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviin ▪ ku sa kos´uviina viisit, egäüit´s sis an´ds kinki, sukke ja kindit ja üüksit kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi: sokke ja kindaid ja vöösid (pruudile)
kuke|siin´ <kuke|seene, kuke|siint> kukeseen ▪ kukeseene om kõllatse kukeseened on kollased; kukeseene om käbäre, lipne all Krk kukeseened on käharad, lehekesed all. Vrd kana|siin´
kuld|kuvve|miis <kuld|kuvve|mehe, kuld|kuvve|miist> Krk piltl prussakas ▪ kuldkuvvemehe jälle väl´län prussakad [on] jälle väljas. Vt kirges, russak
kupa|siin´ <kupa|seene, kupa|siin´t> kupatatud seen, kupaseen ▪ kupaseene pandas sõgla pääle nõrgume kupatatud seened pannakse sõela peale nõrguma
kuuse|siin´ <kuuse|seene, kuuse|siint> kuuseriisikas ▪ kuusesiini ei ole tarvis kupate kuuseriisikaid ei ole vaja kupatada; kuuseseene ollive väegä ärä uisaten kuuseriisikad olid väga ära ussitanud. Vrd kuuse|vahunik, kuusik|siin´
kuusik|siin´ <kuusik|seene, kuusik|siint> kuuseriisikas ▪ kuusikseene süä om jutiline, alt punane kuuseriisika südamik on triibuline, alt punane. Vrd kuuse|siin´, kuuse|vahunik
kõiva|siin <kõiva|seene, kõiva|siint ~ kõiva|siind> Trv Hel kaseriisikas ▪ kõivaseene kasvave kasikun kaseriisikad kasvavad kaasikus. Vrd kase|siin´, kase|vahulik, kase|vahunik, vahulik
kõrtsi|miis <kõrtsi|mihe, kõrtsi|miist> kõrtsmik ▪ kõrtsimiis om peris künänärije, temä käest ei saa üttegi pudelit võlgu kõrtsmik on päris ihnuskoi, tema käest ei saa ühtegi pudelit võlgu. Vt .kõrtsmik
käe|miis <käe|mihe ~ käe|mehe, käe|miist> käendaja, käemees; usaldusmees ▪ ta ot´s omale käemiist ta otsis endale käendajat
käli|miis <käli|mihe, käli|miist> , kälü|miis <kälü|mihe, kälü|miist> kälimees, naise õemees; õdede mehed (omavahel) ▪ kate sõsare mehe om kälümehe Krk kahe õe mehed on [omavahel] kälimehed; miu mõlembe kälimihe om kalamihe minu naise mõlema õe mehed on kalamehed. Vrd käline
kälü|miis vt käli|miis
.kärblise|siin´ <.kärblise|seene, .kärblise|siint> kärbseseen (Amanita) ▪ kärblisesiini om katte sorti, alli ütelts kihtitsep olevet ku punatse kärbseseeni on kahte sorti, hallid öeldakse mürgisemad olevat kui punased; kärblisesiin aeti pudeli sisse, panti müüri pääle, sis sulli ta ärä, selle lödige määri ennest kärbseseen aeti pudeli sisse, pandi [sooja]müüri peale, siis sulas ta ära, selle lödiga määri ennast (jooksva ravimisest)
.lamba|siin´ <.lamba|seene, .lamba|siint> Hls Krk lambatatik (Suillus granulatus) ▪ lambasiini om sügüse pal´lu lambatatikuid on sügisel palju. Vt .lamba|tatik
lepik|siin´ <lepik|seene, lepik|siint> Krk lepariisikas (Lactarius lilacinus) ▪ lepikseene om ruunika lepariisikad on pruunikad
liin1 <liina, .liina> Hel linn ▪ suuge tiit suure liina, kätege ei saa kärbläse pesägi (knk) suuga teed suure linna, kätega ei saa kärbsepesagi [tehtud]. Vt linn
liin2 <leene, liint> leem, vedel supp ▪ suve tetti marja liint suvel tehti marjasuppi. Vt liim1
liin´3 <leeni, .liini> (tooli)leen ▪ pane rätik leeni pääle! pane rätik [tooli]leenile!
liin´|tuul´ <liin´|tooli, liin´|.tuuli> tugitool, leentool ▪ miut panti liin´tuuli istme mind pandi tugitooli istuma. Vrd res´ku
lume|miis <lume|mihe, lume|miist> lumememm ▪ latse akassive lumemiist tegeme lapsed hakkasid lumememme tegema; lumemihel olli purgant nõnas pantu lumememmel oli porgand ninaks pandud
mai|siin <mai|seene, mai|siint> Krk kevadkogrits (Gyromitra esculenta) ▪ maisiin om siande kibran kevadkogrits on selline krobeline. Vt lehmä|udar, utar|siin, uu|nisa, uu|udar
mere|miis <mere|mihe ~ mere|mehe, mere|miist> meremees ▪ miu vanaesä olli meremiis minu vanaisa oli meremees; meremehe ollive mitmit kuid kodunt ärä meremehed olid mitmeid kuid kodust ära
mi <mi, meid> , mii <mii, meid> Hel meie ▪ mii lätsimi nurme me läksime põllule. Vt me
mii1 vt mi
mii2 <mii, miid> Krk Hls miiunurgik ▪ miige mõõdets siantsit nukke, mis mitte vinklen ei oole miiunurgikuga mõõdetakse selliseid nurki, mis vinklis ei ole
mii|.kualine <mii|.kualise, mii|.kualist> Krk meekärge meenutav muster ▪ miikualine rõõvas om nagu mii käre meekoega riie on nagu meekärjed (meekärgi meenutava mustriga). Vrd mehi|.kualine
miil´ <meele, miilt>
1. meel ▪ ma pia kikk oma miil´ ja mõistus kokku võtme ma pean kogu oma meele ja mõistuse kokku võtma; egä loomal viit miilt pähän ei oole, ärä lüvvä luuma ega loomal viit meelt peas ei ole, ära löö looma
2. mälu, meelespidamine ▪ ta om lühikse meelege, ei mälede kedägi ta on lühikese mäluga, ei mäleta midagi. Vrd ajo1, mäletus, mälu1
3. aru, arukus, mõistus ▪ mõni om sääntse väikse meelege mõni on sellise napi aruga; tark mõist meelege, rumalel näidets näpuge (vns) tark saab ise aru, rumalale näidatakse näpuga. Vrd aru1, .mõistus, oid2, taid, taip
4. meelemärkus, teadvus ▪ ku sil´me ehen lääp kiriveses, sis lääp miil´ pääst ärä kui silmade eest läheb kirjuks, siis läheb meel peast ära (kaotad meelemärkuse). Vt meele|.märkus
5. inimese loomus, meelelaad ▪ sii miis om va eitligu meelege – üit´skõrd sinna, tõinekõrd tõisi see mees on heitliku meelega - ükskord sinna, teinekord teisiti. Vrd luum3, .luumus1, olek1
mii|leib <mii|levä, mii|.leibä> Krk
1. õietolm (meekärgedes) ▪ mesilinde poige süük´ kutsuti miileväs, õietolm ja mesi noorte mesilaste sööki kutsuti meeleivaks, [oli]õietolm ja mesi
2. meeleib ▪ küll olli miileib nänni man ää küll oli meeleib vanaema juures hea
miis <mehe ~ mihe, miist> mees ▪ miis ütelnu naisel mees öelnud naisele; miu miis teomaal es käü minu mees teol ei käinud; nemä om siit külä mihe nemad on selle küla mehed; miis lätt mõtsa, naine nabapidi sel´län (mõistatus) mees läheb metsa, naine nabapidi seljas (lähker)
mii|siin <mii|seene, mii|siint> tavavahelik (Paxillus involutus) ▪ miiseene olevet kihtitse tavavahelikud olevat mürgised. Vt saare|siin
moona|miis <moona|mihe ~ moona|mehe, moona|miist> moonakas ▪ opman´n võese oma võemuge kolmkümmend vitsa lüüki anda moonamihele Hel opman võis omavoliliselt kolmkümmend vitsahoopi anda moonakale. Vrd moonak, moonake
männi|siin´ <männi|seene, männi|siint> männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ männiseene om ää sissi tetä männiriisikad on hea sisse teha (soolata). Vt nõmme|siin´
.möldre|miis <.möldre|mehe ~ .möldre|mihe, .möldre|.miist> mölder, veskimees ▪ iki saise peräni ussemulgun muhe möldrimiis Hel ikka seisis lahtises ukseavas muhe mölder. Vrd .mölder, .veske|miis
niin´ <niine, niint> niin, niinekiud (taime koore alumine osa) ▪ niini tuudi suurte mõtsu sehest niinesid toodi suurtest metsadest; viisu ollive jalan pajo niindest viisud olid jalas pajuniinest. Vt niid´s
nuur|miis <nuur|mihe ~ nuur|mehe, nuur|miist> peigmees; noormees ▪ nuurmihel olliv sis kaldsa ja vammus pääl peigmehel olid siis püksid jalas ja vammus seljas; näidä, näidä kirjätlehmäk, kun om miu nuurmiis (rahvalaulust) näita, näita lepatriinu, kus on minu peigmees. Vt peig1, peig|miis
nõmme|siin´ <nõmme|seene, nõmme|siint> Hls männiriisikas ▪ nõmmesiini tule kupate kait´s kõrda männiriisikaid tuleb kaks korda kupatada. Vrd männi|siin´
nõna|miis <nõna|mihe ~ nõna|mehe, nõna|miist> Hls Krk ninamees; eestvedaja ▪ nõnamihe ollive iki ehenotsan ninamehed olid ikka eesotsas; kes olli targep, sii olli egäl puul nõnamiis kes oli targem, see oli igal pool ninamees
nõu|miis <nõu|mihe, nõu|miist> nõuandja ▪ sii om mul ää nõumiis, ma taass ta käest nõu küside Krk see on mul hea nõuandja, ma tahaks ta käest nõu küsida
nääl|miis <nääl|mihe, nääl|.miist> naisevend ▪ miul olli kolm näälmiist mul oli kolm naisevenda. Vt nääl
oori|miis <oori|mihe, oori|miist> voorimees ▪ rongijaaman seisive oorimihe ja uutsive inimesi rongijaamas seisid voorimehed ja ootasid inimesi. Vrd .uurman´n
paari|miis <paari|mihe ~ paari|mehe, paari|miist> paarimees ▪ kas siu paarimiis es tulegi täembe tühü? kas sinu paarimees ei tulnudki täna tööle?. Vrd paarilin
palu|siin´ <palu|seene, palu|siint> Trv Hel männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ ma tei paluseenest kastust ma tegin männiriisikatest kastet. Vt männi|siin´, nõmme|siin´, pedäje|siin´
parve|miis <parve|mihe ~ parve|mehe, parve|miist> parvemees ▪ Pikäsillan olli parvemiis, ken rahvast jõest üle viis´ Pikasillas oli parvemees, kes rahvast üle jõe viis
pedäje|siin´ <pedäje|seene, pedäje|siint> Krk männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ pedäjeseene om ruuni, ku katik murrat, tule piim väl´lä männiriisikad on pruunid, kui katki murrad, tuleb piim välja. Vrd männi|siin´, nõmme|siin´, palu|siin´
peig|miis <peig|mehe ~ peig|mihe, peig|miist> peigmees, abielluma hakkav mees ▪ peigmehe talun ollive ää obese peigmehe talus olid head hobused. Vrd peig1
pere|miis <pere|mehe ~ pere|mihe, pere|miist>
1. (talu)peremees ▪ ta olli egätpidi nõukas peremiis ta oli igatpidi asjalik peremees; peremiis mas´s palka peremees maksis palka. Vrd esänd, talu
2. omanik, valdaja ▪ olli kik´k ärä jutusten maja peremihel oli kõik majaomanikule ära rääkinud. Vrd omanik, otsaline
piimä|siin´ <piimä|seene, piimä|siint> Hls piimaseen, murdmisel piimjat vedelikku eritav seen, riisikas ▪ piimäseene kasvave sügüse poole piimaseened kasvavad sügise poole. Vrd kõrnits1, kõrvik2
piin <piinä, .piinä> piin ▪ talutüü olli piinä täüs talutöö oli piina täis
piin´1 <peene, piint>
1. peenike ▪ olli nii lõnga viinu mõisa aga ei ole pereemän´t vastu võtten, ta ütelnu et tuu peenepit oli need lõngad mõisasse viinud, aga emand ei olnud vastu võtnud, ta öelnud, et too peenemaid. Vt peenik, Vrd .piinlane
2. peen ▪ sii om piin´ linnakiil, ei ole sihande kodune see on peen linnakeel, ei ole selline kodune (kirjakeelest). Vt peenik
piin2 <piina, .piina> piin, vaev, kannatus ▪ piin olli kik´k sii aig kodun istu piin oli kogu aeg kodus istuda; sedä piina küll, mis siin enne olli! seda vaeva küll, mis siin enne oli!; ta sai ottigi piinast valla ta sai ometigi vaevast lahti (surnu kohta, kes kaua põdes). Vrd kannatus, ris´t, vaev
Riin <Riinu, .Riinu> Riin ▪ Riin olli miu emä nimi Riin oli minu ema nimi
Riin <Riinu, .Riinu> Riin (naise nimi)
rimmi|miis <rimmmi|mihe, rimmi|miist> naistemees, seksimees ▪ üleaidse ollive suure rimmimihe naabrid olid suured seksimehed
ritsi|miis <ritsi|mehe, ritsi|miist> pritsimees, tuletõrjuja ▪ ritsimehe tulliv, sis akas´ kistume kah pritsimehed tulid, siis hakkas ka [tuli] kustuma