[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

arjak1 <arjagu ~ arjaku, arjakut> kidur metsnurme veeren olli arjak põllu ääres oli kidur mets; mõts olli arjakus jäänu mets oli kiduraks jäänud. Vrd assak, sas´s1

assak <assagu ~ assaku, assakut> Krk Hel kidur mets; väike metsatukkmõtsa assak, ken pikkä puid ei kasvate kidur metsatukk, mis pikki puid ei kasvata; ah mis mõts tal om, väike assak iki ah mis mets tal on, väike kidur metsatukk ikka. Vrd arjak1, sas´s1

.kaatsam <.kaatsame, .kaatsamet ~ kaatsami, kaatsamit> Krk kidur mets, võsa, võsastikva kaatsam, kidur karjamaa mõts va võsa, kidur karjamaamets. Vrd arjak1, artsik1, assak, pihik2, võpsik, võsandik

kõrvenik <kõrvenigu ~ kõrveniku, kõrvenikut> Krk põlendik, põlenud metsmul tulli kõrvenik vasta mulle tuli põlenud mets vastu (st jõudsin põlenud metsa äärde). Vrd palandik, palanik

laan´1 <laane, laant>
1. suur mets, laaslaanen eläve mõtsapeni ja karu suures metsas elavad hundid ja karud; vanast käisive karja kah laanen vanasti käisid karjad ka laanes
2. metsaheinamaavanast olli laanen õitsil käit vanasti oli metsaheinamaal õitsil käidud. Vrd laasik1, .laastik

laasik1 <laasigu ~ laasiku, laasikut>
1. võsast puhastatud heinamaa, laastikküll om laasigun ilust einä, aa looma laasikus küll on võsast puhastatud heinamaal ilusat heina, aja loomad heinamaale. Vrd laan´1, .laastik
2. harvendatud noor metslaasikun kasvive kõivuseene harvendatud metsas kasvasid kaseseened

mõts <mõtsa, .mõtsa>
1. metsma lätsi essütses mõtsan ma eksisin ära metsas; mõts o vaeval lume all mets on lume all lookas
2. metsaheinamaa, -karjamaaku kari mõtsa aeti, panti lauda läve ala vana vikat´ kui kari metsheinamaale aeti, pandi lauda lävepaku alla vana vikat
3. põld, nurmmiul ei ole aiga, ma pia mõtsa mineme rügi sidume mul ei ole aega, ma pean minema põllule rukist siduma. Vrd nur´m, põld
4. mittesobivusest, kõlbmatusesttüdruk om mõtsa minnu piltl tüdruk on ülekäte läinud

palandik <palandigu ~ palandiku, palandikku> Trv põlendik, põlenud metspalandigu pääl olliv palanu kuuse põlendikul olid põlenud kuused. Vrd kõrvenik, palanik

palanik <palanigu ~ palaniku, palanikut> põlendik, põlenud metsaa kari palanikus, sääl om ilus ein kasunu aja kari põlendikku, seal on ilus hein kasvanud. Vrd kõrvenik, palandik

pihik2 <pihigu ~ pihiku, pihikut> Krk noor kasvav mets, tihnikpihigun om mõtsluumel ää olla tihnikus on metsloomadel hea olla. Vrd ardsik1, .kaatsam, pardik, pihestik, võpsik

rähmik2 <rähmigu ~ rähmiku, rähmikut> Krk
1. tihe noor mets, tihnikvasik läit´s rähmikus vasikas läks tihnikusse. Vrd närestik, tihnik
2. risune mets, rägastik, võserikkennigi ei saa sellest rähmikust läbi keegi ei saa sellest risusest metsast läbi; sii om üit´s egävene rähmik, nuuri kuuski om ärä kujunu risti-rästi mõtsa ala see on üks igavene risune mets, noori kuuski on ära kuivanud risti-rästi metsa alla. Vrd rupsik, räbädik, räbästik, rägästik, võpsik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur