[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

maa|mesi|lind <maa|mesi|linnu, maa|mesi|.lindu> kimalane, maamesilane ▪ maamesilinnu om kimalase, mõtsan maa sehen teeve pesä maamesilased on kimalased, metsas teevad maa sisse pesa. Vrd kimalene

mesi <mii, mett> mesi ▪ saia või süvvä miige saia võib süüa meega; mesi mokan, sapp süämen (knk) mesi mokal, sapp südames (lipitsejast). Vrd magus

mesi|käpp <mesi|käpä, mesi|käppä> karu, mesikäpp ▪ mesikäpä eläve mõtsan karud elavad metsas; mesikäpp om linnupuu är kiskun, mett varasten karu on mesipuu ära lõhkunud, mett varastanud. Vt karu1, päts3

mesi|lind <mesi|linnu, mesi|.lindu> mesilane ▪ mesilinnu võtav ku kõminen tatren mesilased sumisevad tatrapõllul; suu ehen ta ku mesilind, libistes piltl näo ees [on] ta nagu mesilane, lipitseb. Vrd mesilene, mesiline

mesi|puu <mesi|puu, mesi|puud> mesitaru ▪ mesinik kõn´d oma mesipuie vahel mesinik kõndis oma mesitarude vahel; mesipuu ollive vanast puupaku, nüid tetäs ku kapi tõise mesipuud olid vanasti puupakud, nüüd tehakse nagu kapid. Vrd linnu|puu