[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.kanga|let´t <.kanga|leti, .kanga|letti> kokkulapatud kangas, kangasebidus ▪ tüdrikul olli kangalet´te kirst täis Trv tüdrukul oli lapatud kangaid kirst täis

koore|lat´t <koore|lati, koore|latti> lehma kaelaalune lott, koorelott ▪ kel paks koorelat´t om lõvva all, sii om ää või lehm kel paks koorelott on lõua all, see on hea või lehm (st annab rasvast piima, millest saab koort ja võid)

kõrd|lat´t <kõrd|lati, kõrd|latti> Krk ristlatt ▪ kõrdlati panti vitsege alumise roovigu külgi ristlatid pandi vitstega alumise rooviku külge; egä roovilati vahel om iki üit´s kõrdlat´t iga roovilati vahel on ikka üks ristlatt. Vrd kõrd|malk

lat´t1 <lati, latti> Krk
1. siil, laid; lapp, kanga- või nahatükk ▪ tal olli latige rõõva tal olid siiluga riided. Vt lap´p1, siil2
2. (suka) kannalapp ▪ akka latti kudame hakkan [suka] kannalappi kuduma

lat´t2 <lati, latti> Hls Krk mütsisirm, mütsinokk ▪ poisil olli latige müt´s poisil oli nokaga müts; kübäre lat´t om nahast või paprest mütsisirm on nahast või paberist. Vrd lämps, sir´m

lat´t3 <lati, latti> pikk peenike puu, latt ▪ roovikit lüvväs latti naklege roovikuid lüüakse lati külge naeltega; katussse lati olliv ärä lüüt katuselatid olid ära löödud. Vrd ir´s, malk, roel, roovik

lat´t|kübär <lat´t|kübäre, lat´t|kübäret> Hls Krk nokkmüts ▪ lat´tkübärel om lat´t ehen nokkmütsil on sirm ees

let´t1 <leti, letti>
1. palmitsetud kangalõim; sebidus, kokkulapatud kangas, köis vms ▪ ku lõim käärpuie päält ärä võets, aets sii letti kui lõim käärpuude pealt ära võetakse, punutakse see palmikusse; kangas om letti pan´t, kokku letit kangas on sebidusse pandud, kokku lapatud
2. soast ülejäänud lõimelõngad ▪ kangas es mahu sukka ärä, jäti leti kõrva kangas ei mahtunud soa sisse ära, jätsin ülejäänud lõimelõngad kõrvale

let´t2 <leti, letti> Hls müügilaud, (poe)lett ▪ õllekapa ollive leti pääl õllekapad olid leti peal

let´t3 <leti, letti> Hls piits, roosk ▪ obene sai säändse leti, et mitu päevä es süü kaeru hobune sai nii palju vaeva näha, et mitu päeva ei söönud kaeru; selle obesege pidi let´t iki kähen oleme, mudu es kulle selle hobusega pidi roosk ikka käes olema, muidu ei kuulanud [sõna]. Vrd kandsik1, piits, piitsk, ruusk

lot´t1 <loti, lotti>
1. naha- või rasvavolt, lott ▪ sii om rammu söönu, lot´t lõvva all see on [end] rasva söönud, lott [on] lõua all. Vrd lõkk2, vol´t
2. lokuti ▪ kalkun aap oma loti suures ku vihases saap kalkun ajab oma lokuti suureks, kui vihaseks saab. Vt lõpus1
3. lont ▪ elivandi lot´t olli püstü elevandi lont oli püsti
4. muhk, paistetus ▪ vesitse karjamaa pääl tulep lammastel vii lot´t, pää lääp paisteteme vesise karjamaa peal tuleb lammastel veepaistetus, pea läheb paiste. Vrd jom´m1, jom´p, jõm´p1, kömp, .paistus1

lot´t2 <loti, lotti> Pst vormitu müts, lotu ▪ lot´t olli köögin nagla otsan mütsilotu oli köögis naela otsas. Vrd lod´u2, lok´k4, lot´s1

lut´t1 ~ lutt1 <lutu, luttu> lutt, imemisvahend ▪ lutuge imetets latsi, me annime põrstel, varsal kah lutiga imetatakse lapsi, me andsime põrsastele, varsale ka (lutiga süüa). Vrd lud´su2, lud´u, lup´s

lut´t2 <luti, lutti> liiprikirves ▪ lutige lüvväs nii lastu ärä liiprikirvega lüüakse need laastud ära; luti terä olli viistõisku tolli pikk ja kait´stõisku nakla rasse liiprikirve tera oli viisteist tolli pikk ja kaksteist naela raske

lut´t3 <luti, lutti>
1. klutt, poisike ▪ sel lutil tule saapa jalga panna, sis tule miis väl´lä sellele klutile tuleb saapad jalga panna, siis tuleb (temast) mees välja. Vrd jõmas´k, poisik, poiske
2. piltl kehv varss ▪ sii om üit´s lut´t, seande kehväk see on üks kehv varss, selline vilets

lut´t4 <luti, lutti> hoop, laks ▪ anna tal üit´s ää lut´t vitsage anna talle vitsaga üks hea hoop. Vrd jut´t1, jõm´m2, laks1, luhv, vom´m2

lutt5 <lutu, .luttu> lutusarv, karjapasun ▪ ilus olli kullete, ku lutuge mängiti ilus oli kuulata, kui lutusarve mängiti; me karjapoiss mõist luttu aia meie karjane oskab karjapasunat mängida. Vt lutu|sar´v, Vrd sari2, saru, sar´v

lõt´t <lõti, lõtti> Hls lõpus ▪ kalal om lõti kaala all kalal on lõpused kaela all. Vrd lõkk2, lõpe, lõpus1

löt´t <löti, lötti> Krk lödi ▪ sinitse kardule om täo õige vesitse, neil löt´tel ei ole midägi ääd maiku sinised kartulid on sel aastal õige vesised, neil lödidel ei õige head maiku. Vrd lödi, lötäk

lüt´t <lüti, lütti> Hel van (teatud suurusega) viinapudel ▪ kuvvelist ja ütetõiskulist kutsuti lütis kuuelist ja üheteistkümnelist nimetati lütiks

müür|lat´t <müür|lati, müür|latti> Krk sarikaid kandev pealmine seinapalk ▪ müürlat´t panti müüri pääle pealmine seinapalk pandi müüri peale

ola|lat´t <ola|lati, ola|latti> Hel õlalapp ▪ palitu õlgu pääl ollive olalati mantli õlgade peal olid õlalapid

ripp|lat´t <ripp|lati, ripp|latti> Hel sarikate tugipuu ▪ ripplati olli vaja kinni lüvvä sarikate tugipuud oli vaja kinni lüüa. Vrd tuule|jalg