[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

lakk1 <laka, lakka>
1. hobuse vm looma lakk ▪ nurme pääl olli pöet lakage obene põllu peal oli pöetud lakaga hobune. Vrd liht1
2. vähi liikuv tagakeha ▪ enne olli vähjä kaal, nüid ütlev lakk, laka sehen om sita soolik enne oli vähil kael, nüüd ütlevad lakk, laka sees on sitasoolikas
3. piltl paks nahavolt lehma kaela all ▪ kellel sii lakk äste suur ja paks om, sii om ää lehm kellel see nahavolt hästi suur ja paks on, see on hea lehm

lakk2 <laka, lakka> Krk Hel valmimata õhuke kaun ▪ peräst äitsmist om ual laka pärast õitsemist on oal õhukesed kaunad. Vrd lest1, Vt lõkk1

lakk3 <laka, lakka> Hls suka või soki kand ▪ suka laka tetäs kõvembest lõngast soki kannad tehakse kõvemast lõngast. Vrd konds

lakk4 <laka, lakka> rõukpakk ▪ ar´kpuu käüs´ laka vahele harkpuu käis rõukpaku vahele

lak´k5 <laki, lakki> lakk, vedelik pindade kaitsmiseks ▪ lakige lakits kummutisi lakiga lakitakse kummuteid

lek´k1 <leki, lekki>
1. plekk ▪ ku tulli lekist nõu, nii olli joba parembe mõske kui plekknõud tulid, [siis] need olid juba lihtsamad pesta; tünni vitsa ollive paksust lekist tünni vitsad olid paksust plekist
2. plekknõu ▪ ta tulli lekige piimä tuume ta tuli plekknõuga piima tooma. Vrd kard2, mannerg

lek´k2 <leki, lekki> Hls Krk plekk, laik ▪ miul läit´s üit´s väike lek´k leidi pääl mul läks üks väike plekk kleidi peale. Vrd laik1, lamps1, lap´p3 || tindi|lek´k tindiplekk; roste|lek´k roostelaik; rasva|lek´k rasvaplekk; tõrva|lek´k must laik linavartel (kahjustus kasvamise ajal)

lok´k1 <loki, lokki> lokk, kihar ▪ naise las´seve endel enne pidu loki pähä tetä naised lasksid endale enne pidu lokid pähe teha. Vrd säbu2, säbär

lokk2 <loku, lokku Trv Pst Hel> , lok´k2 <loki, lokki Hls Krk Hel>
1. lokulaud ▪ lokus olli kuju laud, kate lavvage lüüdi lokku lokulauaks oli kuiv laud, kahe lauaga löödi lokku. Vt loki|laud
2. krapp ▪ lehmäl olli ka lokk kaalan lehmal oli ka krapp kaelas. Vt login2, lokat´, rap´p
3. muna aukuajamise mäng ▪ karjatse mängsiv lokki karjased mängisid muna aukuajamise mängu

lok´k3 <loki, lokki> plokk ▪ lok´kege tõmmats vil´läkoti üles plokkidega tõmmatakse viljakotid üles (veskis)

lok´k4 <loki, lokki> Trv mütsilotu ▪ selle va lokige ei passi väl´lä minnä selle vana lotuga ei sobi välja minna. Vrd lod´u2, lot´s1, lot´t2

lukk <luku, lukku> , luk´k1 <luki, lukki>
1. lukk, tabalukk ▪ mis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus [see] mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks. Vrd taba
2. võru, kinnitusvahend ▪ mõni sirp olli puu pääge, neil olli vas´k luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvõrud peal, et pea lõhki ei läheks. Vrd vahru, varu, võru

luk´k2 <luki, lukki> Trv Krk tükk, osa ▪ võtt oki luki kaupa valla võtab voki tükikaupa lahti; ma lõika kala puha luki kaupa katik ma lõikan kalad kõik tükikaupa katki. Vrd jagu, osa1, tük´k

lõkk1 <lõka, lõkka ~ lõke, lõkke> noor kaun ▪ ernil om joba tillikse lõka kül´len hernestel on juba väikesed kaunad küljes. Vrd lakk2, lest1

lõkk2 <lõka, lõkka>
1. lott, volt ▪ sigadel olli lõka lõvva all sigadel olid lotid lõua all. Vrd vol´t
2. lokuti ▪ kikkal om üleven ari ja all om lõka kukel on üleval hari ja all lokuti. Vt lot´t1
3. lõpus, kala hingamiselund ▪ ku lõka punatse om, om kala vanas lännu kui lõpused punased on, on kala vanaks läinud. Vrd lõpe, lõpus1, lõt´t
4. kirkuõpetaja kaelaside ▪ õpetejel om kah lõka lõvva all, õige pikä lõka kirikuõpetajal on ka kaelaside lõua all, õige pikk sidus. Vt lõkstu

läkk <läku, läkku> Krk läga, pori; vesine maa ▪ rügä tetäs tuhka, kesü tetäs läkku rukis tehakse tuhka, oder tehakse porri (st rukis külvatakse kuiva mulda, oder märga). Vrd loigas, loimik, loisk1, lögä, pori, sima