[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

luus <loosu, .luusu> , luus´ <loosi, .luusi>
1. loosimine, loos, liisk; loosipilet ▪ ma sai õnne loosige omal kikka ma sain õnneloosiga endale kuke; maad võeti loosige, et tülü ei tules maad võeti liisuga, et tüli ei tuleks
2. piltl nekrutiks määramine ▪ kolm kõrda käüs luusu võtmen, iki võt´s kaugel – vanast olli seesi, kes kaugel võt´s loosu, pääsi ärä kolm korda käis loosi võtmas, ikka võttis kaugele [numbri] – vanasti oli sedasi, [et] kes kaugele võttis loosi, see pääses ära (nekrutiks minekust). Vrd liisk