[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.luu|kerip <luu|keripu, luu|keriput> Krk kõhn olend; piltl luukere ▪ obese ku luukeripu, tuul lükkäs jala päält maha (knk) hobused kui luukered, tuul lükkab jala pealt maha. Vrd kiiger´t, koolu, luu|karik