[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

luik <luiga, .luika> luik ▪ luiga toova lume luiged toovad lume; luiga ollive parven ja lennässive üle nurme luiged olid parves ja lendasid üle põllu

lukk <luku, lukku> , luk´k1 <luki, lukki>
1. lukk, tabalukk ▪ mis rambi ette pistets, sii õigats tabas ja lukus [see] mis haagi ette pannakse, seda kutsutakse tabaks ja lukuks. Vrd taba
2. võru, kinnitusvahend ▪ mõni sirp olli puu pääge, neil olli vas´k luki pääl, et pää lõhki es lää mõni sirp oli puust peaga, neil olid vaskvõrud peal, et pea lõhki ei läheks. Vrd vahru, varu, võru

luk´k2 <luki, lukki> Trv Krk tükk, osa ▪ võtt oki luki kaupa valla võtab voki tükikaupa lahti; ma lõika kala puha luki kaupa katik ma lõikan kalad kõik tükikaupa katki. Vrd jagu, osa1, tük´k

lume|laud <lume|lavva, lume|.lauda> suusk; lumelaud ▪ jahimehel ollive laia lumelavva all jahimehel olid laiad suusad all. Vrd jala|laud, suusk, uisk2

lume|lil´l <lume|lilli, lume|.lilli> Krk ülane (Anemone) ▪ puhma all olli pal´lu kõllatsit lumelilli põõsa all oli palju kollaseid ülaseid. Vrd laane|lil´l

lume|miis <lume|mihe, lume|miist> lumememm ▪ latse akassive lumemiist tegeme lapsed hakkasid lumememme tegema; lumemihel olli purgant nõnas pantu lumememmel oli porgand ninaks pandud

lume|räbu vt räbu

lumi <lume, lume ~ lume, lumet> lumi ▪ lume tule nõnda pel´läten (knk) lund tuleb nõnda vähehaaval; ümärikest lume satas taevast, ku ernit kunagi ümarikku lund sajab taevast nagu erneid kunagi

lus´k <.lus´ka, .lus´kat Trv Hel ~ .lus´ku, .lus´kut Krk> lusikas ▪ mõnel om sedä kurjust kulbige mõõdet, tõisel om lus´kuge ant (knk) mõnele on seda kurjust kulbiga mõõdetud, teisele lusikaga antud; apust koorest tetti lus´kage kausin võid hapukoorest tehti kausis lusikaga võid. Vrd luits, lusik

luuk1 ~ luuk´ <luugi, .luuki> luuk ▪ akendel ollive puust luugi ehen akendel olid puust luugid ees; keldre luuk olli valla keldri luuk oli lahti; luugist aets einä üles, einä kuurme aets luugi ala luugist aetakse heinad üles, heinakoormad aetakse [laka]luugi alla

luuk2 <looga, .luuka>
1. look, hoburakendi osa ▪ peremiis tei uut obese luuka peremees tegi uut hobuse looka; ilma loogate es saa minnä, obesel olli iks luuk pääl ilma loogata ei saanud minna, hobusel oli ikka look peal
2. loogakujuline puuvarb või -vits, vibu ▪ laavitse looga olli siäntse kõvere puu reeraami põikpuud olid sellised kõverad puud; ku rügä niitme minti pikä vikatige, sis panti vikatile luuk pääle, et vili kaari pääl risti maha jääss kui rukist niitma mindi pika vikatiga, siis pandi vikatile look peale, et vili kaare peale risti maha jääks; luuk pannas selleperäst saele pääle, et aap sae lehe sikku, sis om kõvep lõigate vibu pannakse sellepärast saele peale, et ajab saelehe pingule, siis on kõvem lõigata