[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

loid <loiu, .loidu>
1. lauge, vähese keeruga ▪ kabel om loius minnu nöör on laugeks läinud; lõime lõnga tetäs keerebe, koe lõnga loiebe lõimelõngad tehakse rohkemate keerdudega, koelõngad laugemad
2. jõuetu; loid; lodev; tuhm ▪ sii om seantse loiu veoge, kes aigapidi kik tege see on selline jõuetu veoga (hobune), kes kõike aeglaselt teeb; loiu silmä pähän, jus´tku purjun tuhmid silmad peas, justkui purjus. Vrd lobev, .loidu, lõdu, tuhm, tuhn
3. lame, lauge ▪ laastu katus või raasike loiumb olla, ku õle katus loid om, sis akkap vesi läbi juuskme laastukatus võib natuke laugem olla, kui õlekatus lauge on, siis hakkab vesi läbi jooksma. Vrd lausak, lausk, .lüüskä