[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

koodsel <.kuutsle, koodselt ~ koodseld ~ .kuudsli ~ .kuudsle, koodselt ~ koodseld> , kootsel <.kuutsle, kootselt ~ kootseld>
1. koonal ▪ anna miul sii lina koodsel anna mulle see linakoonal; ma kaku kootseld Trv ma katkun koonalt (st teen koonalt)
2. piltl lohakas, räpakas inimene ▪ ma vaate siut koodselt! ma vaatan sind lohakat inimest! (öeldakse korrale kutsudes). Vrd koober´t, loper´t, lähvä, löhmäk, löper´ts, löter´ts

kõrratu <kõrratu, kõrratut> Hls korrastamata, korratu; lohakas ▪ siu tüülaud om väige kõrratu su töölaud on väga korratu. Vrd lohak, lopak1, löhkä, löhmäk

larta <larta, lartat> Hls Krk
1. lobiseja, latraja; tagarääkija ▪ larta inime, muud ei tii ku üttepuhku kõneles lobiseja inimene, muud ei tee, kui ühtelugu räägib. Vrd lara, ladra, larka, larrat´, lartu
2. lohakas, korratu inimene ▪ larta inimen, laristes vii maha, ei ari ärä mitte lohakas inimene, ajas vee maha, ei korista ära mitte. Vrd landsu, lan´ts3, laoss, luhver´t, lötä1

lobutus <lobutuse, lobutust> Hel
1. lobudik ▪ sii lobutus ei kõlba eläde see lobudik ei kõlba elamiseks. Vt lobudik, lobus´k2, lobut´
2. piltl lohakas töö Trv ▪ ta tüü om egävene lobutus tema töö on väga lohakas. Vt loputus

loga3 <loga, loga> Krk lohakas inimene, laiskvorst ▪ ta om seante suur loga, pehme tüüge ta on selline suur laiskvorst, väikse tööga. Vrd kõiguts, lon´tu, looder, sooru

lohak <lohagu ~ lohaku, lohakut>
1. hooletu, lohakas, korratu ▪ siandse lohaku tüüge ta kaugele ei jõvva sellise lohaka tööga ta kaugele ei jõua; ma ei kannate siandest lohakut inimest ma ei kannata sellist lohakat inimest. Vrd kõrratu, lohmak, lopak1, lös´kä, robusk
2. lohakas inimene ▪ vaade, kudas siul nii rõõva sel´län, läät ku va lohak vaata, kuidas sinul need rõivad seljas [on], lähed nagu vana lohakas [kunagi]. Vrd longer´ts, loper´t, ludri1, löhmäk, löper´ts

lohmak <lohmagu ~ lohmaku, lohmakut> Hel
1. lohmakas, liiga suur ▪ tal olli palit lohmakus jäänü tal oli mantel suureks jäänud. Vt lohva
2. laisk, lohakas ▪ üit´s va lohmak, viskas sinna-tänna lirts lorts üit´s va lohmak, viskas sinna-tänna lirts lorts. Vt lohak

lohver´t <lohverdi, lohvertit> Krk, lohvar´d <lohvardi, lohvartit> lohakas, laisk inimene ▪ sii om egävene lohver´t ~ lohvar´d see on [üks] igavene lohakas. Vrd lokar´d, longer´ts, loper´t, poker´t, toker´t

lokar´d <lokardi, lokardit> Krk logard; korratu, lohakas ▪ miu poig om egävene lokar´d, pal´t ulgup ringi minu poeg on igavene logard, ainult hulgub ringi. Vt logar´d

longer´ts <longertsi, longertsit> Hls lohakas inimene, logard ▪ om iki longer´ts küll! on ikka logard küll!. Vt longar´d

looderlik <looderligu ~ looderliku, looderlikku> Hel lohakas, looderdaja ▪ looderlik ei tii kõrralikku tüüd looderdaja ei tee korralikku tööd. Vrd lohak, lohver´t, looder, looger´d

lopak1 <lopagu ~ lopaku, lopakut> Hls Krk lohakas, korratu inimene ▪ käü ku üit´s lopak käib nagu üks korratu inimene [ringi]. Vrd kõrratu, lohak, lohmak, lopsak2, robusk

loper´t <loperdi, lopertit> Krk lohakas inimene ▪ sa olet üit´s loper´t, lopertet ärä sa oled muidu üks lohakas inimene, rikud [töö] ära. Vrd longer´ts, löper´ts

lopsak2 <lopsagu ~ lopsaku, lopsakut>
1. lohakas ▪ sa olet õige lopsak, ei viisi vihke ilust kinni köütä sa oled õige lohakas, ei viitsi vihke ilusasti kinni siduda. Vt lohak, lopak1
2. lobamokk ▪ mia ei taha siandest lopsakut endel naeses ma ei taha sellist lobamokka endale naiseks. Vrd ladrak, larta|ok´k, .tatre|.veske

loputus <loputuse, loputust> Trv Hel
1. loputamine, loputus ▪ miul olli mõsu loputus alla tegemede mul oli pesu loputamine alles tegemata. Vt loputs
2. piltl lohakas töö; lohakas inimene ▪ sii ei ole mitte meistre tüü, ta om üit´s loputus Hel see ei ole meistri töö, see on üks lohakas töö. Vt lobutus, loper´t

ludri1 <ludri, ludrit> Hel loru; lohakas inimene ▪ sedä ludrit mia küll tühü ei taha seda loru mina küll tööle ei taha; ta om kübäre üte kül´le pääle panden ku üit´s ludri kunagi ta on kübara ühe külje peale pannud nagu üks loru ikka. Vrd lohak, lohmak, lopak1, loru, lorup

lähvä <lähvä, lähvät> Krk Hls sõimus lohakas inimene ▪ sii nagu va lähvä kunagi, ei koriste ennest see on nagu lohakas inimene ikka, ei korrasta end. Vrd ludri1, lohmak, löhmäk, löper´ts

löhmäk <löhmägu ~ löhmäku, löhmäkut> Pst
1. kogukas asi, lohmakas ▪ sa olet endel peris löhmägu palitu selgä saanu sa oled endale päris lohmaka palitu selga saanud. Vrd lahmak1, löräk
2. korratu, lohakas inimene ▪ küll sii sulane olli iki üit´s löhmäk küll see sulane oli üks lohakas inimene. Vrd löhkä, lötä1

löper´ts <löpertsi, löpertsit> Hls lohakas inimene, soperdis ▪ sii om ku löper´ts, ku paa manu läep, ei mõista kardult ka kiitä ta on kui soperdis, kui paja juurde läheb, ei oska kartulit ka keeta. Vrd longer´ts, loper´t, löhmäk, löter´ts

lös´kä <lös´kä, lös´kät> Krk lohakas, lodev (inimene) ▪ mõni om sihande lös´kä kah, ei pane ennäst suguki kõrralikult rõõvis mõni on selline lohakas ka, ei pane ennast sugugi korralikult riidesse. Vrd lohak, lon´du, lordsak, löhmäk, lötä1

lötä1 <lötä, lötät> Krk lohakas, korratu inimene ▪ vana lötä ei viitsi ennäst mõsta kah vana lohakas ei viitsi ennast pesta ka. Vrd löhkä, löhmäk, lös´kä

poker´t <pokerti, pokertit> Krk
1. lohakas inimene; vusserdaja ▪ ta olli seante poker´t ta oli selline vusserdaja. Vrd lohver´t, lokar´d, pur´ss1, robus´k2, toker´t
2. korratult tehtud asi, vusserdis ▪ om üit´s poker´t mud´u tett, egä ta kedägi asi ei ole on üks vusserdis muidu tehtud, ega ta midagi väärt ei ole. Vrd poker´ts

rogus´k2 <roguski, roguskit> hlv kasimatu, lohakas inimene ▪ tii veerel is´t üit´s va rogus´k tee ääres istus üks kasimatu inimene. Vrd robus´k2, rohmen´t, rohmus