[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.jaamame <jaamate, .jaama> Krk Hel
1. hulkuma, kolama; edasi-tagasi jooksma, mitte paigal püsima ▪ noore mehe jaamave suve ringi, ei kurda kodun olla noored mehed hulguvad suvel ringi, ei püsi kodus; muutku tõmbas, jaamas sissi ja väl´lä muudkui tõmbab [ringi], jookseb sisse ja välja. Vrd .aeleme, .jõhrame, .jõlkme, rähvelteme, .ul´kme
2. lobisema, latrama ▪ jaamap, ei ole otsa kunnigi lobiseb, ei ole [jutu] otsa kuskil. Vrd .jahvame, .latrame, .patrame, .vartame1, .vatrame

.jahvame <jahvate ~ jahvade, .jahva>
1. jahvatama ▪ ves´ke jahvats jahu veski jahvatab jahu. Vrd jahume, jahvateme
2. piltl lobisema, juttu ajama ▪ lase mu ärä jahvate ende kot´t lase mul ära jahvatada enda kott (st oma jutt ära rääkida); Mari jahvats Annege iki Mari lobiseb ikka Annega. Vrd .jaamame, .latrame, .patrame, .vatrame

joruteme <jorute, jorude>
1. madalalt, ühetooniliselt rääkima või laulma; lobisema ▪ laulu äält temäl ei oole, joruts pal´t lauluhäält tal ei ole, joriseb niisama; ta jorut´s tun´n aiga ta lobises tund aega. Vrd jorame, jorime, joriseme, joristeme, jõrame
2. aega viitma, jorutama ▪ egä päe jorutede, sedäsi ei saa midäki tett iga päev jorutate, nii ei saa midagi tehtud. Vrd kökerteme

jõbiseme2 <jõbiste, jõbise> lobisema; vastu rääkima ▪ egät ei ole vaja jõbiste igat [juttu] ei ole vaja rääkida. Vrd labiseme, lidiseme, moliseme, .patrame, .vatrame

jõhkerdeme ~ jõhkerteme <jõhkerte, jõhkerde>
1. õgima, (alatasa) sööma ▪ einälise jõhkertive kikk söögi ärä, alle es jää kedäki heinalised sõid kõik söögi ära, alles ei jäänud midagi; tõid latsile ubinit, nüüd jõhkerdet esi är tõid lastele õunu, nüüd sööd ise ära. Vrd jõhverteme
2. piltl lobisema Hel ▪ nii naese võive tunne kaupa jõhkerte need naised võivad tundide kaupa lobiseda. Vrd lahverteme, lõhverdeme
3. piltl naerma, lõkerdama Trv ▪ mis sa jõhkerdet, ken irvites vai naar mis sa lõkerdad, [öeldakse sellele] kes irvitab või naerab. Vrd lõkerdeme, lõkuteme

kobame2 <kobade, koba> Krk lobisema, lobama, naljatama ▪ ku temä kobame akkap, sis muugu kulle ja naara kui tema naljatama hakkab, siis muudkui kuula ja naera; sii vana mõist kobade küll see vana oskab lobiseda küll. Vrd kokerdeme, larame, .larkame, löräme, mögäme

kokerdeme ~ kokerteme <kokerte, kokerde> Krk
1. kohmerdama, koperdama ▪ mea vana inime kokerte sääl lehmä all, lehm lüü mut maha mina vana inimene koperdan seal lehma all, lehm lööb mu maha. Vrd kaperdeme, kohmerteme, koigerdeme, kooberteme1
2. piltl lobisema ▪ ta muugu koker´t ja koker´t, es jää vait ta muudkui lobises ja lobises, ei jäänud vait; siin om meil ää kokerte siin on meil hea lobiseda. Vrd jõhkerteme, lahverteme, laterdeme1, rekenteme

kuuluteme <kuulute, kuulude>
1. kuulutama; millenagi kehtestama ▪ no kirikust kuulutedi maha no kirikus kuulutati maha (enne abiellumist); olli joba kait´skümment aastet sii säädus väl´lä kuuludet oli juba kakskümmend aastat see seadus välja kuulutatud
2. piltl lobisema, välja ütlema ▪ mea ei kuulude sedä väl´lä, mis ma tää ma ei ütle seda välja, mis ma tean. Vrd laksuteme, .larkame, .latrame
3. ennustama, ette kuulutama ▪ sinitse pilve kuuluteve kül´mä sinised pilved ennustavad külma. Vrd kujuteme

kõlame <kõlade, kõla>
1. kõlama, kuulda olema ▪ ku puu vastu lüüt, sis kõlap kui vastu puud lööd, siis kõlab. Vrd kolame1
2. helisema; kajama ▪ meeste ääle kõlave kaugel meeste hääled kajavad kaugele. Vrd eliseme, kajame
3. kära tegema, karjuma; valjult lobisema ▪ mis sa nõnda pal´lu kõlat mis sa nii palju lobised. Vt käräme, larame, lämäme

labiseme <labiste, labise> Krk lobisema ▪ mes sa iki labiset mis sa ikka lobised. Vrd ladisteme2, larame, .latrame, lobiseme, loriseme

ladisteme2 <ladiste, ladiste> lobisema, tühja juttu ajama ▪ mes sa nüid sääl ladistet mis sa nüüd seal lobised. Vt labiseme, lahverteme, lobiseme, lobisteme2, laterdeme1

lahverteme <lahverte, lahverde> Krk
1. ringi hulkuma ▪ küll sii lahvertes ütel puul ja tõisel puul küll see hulgub ühel pool ja teisel pool ringi. Vrd laaberdeme, laperdeme, .luhkame, lääberdeme, .ul´kme
2. lobisema ▪ lahver´ts pähle puul´ päevä ärä lobises pealegi pool päeva ära. Vrd laperdeme, laterteme1, .latrame, lõhverteme, läterdeme

laksuteme <laksute, laksude>
1. lakse või laksatusi tekitama, laksuma ▪ laine laksutev kõvast, ilm lää tuuletses lained laksuvad kõvasti, ilm läheb tuuliseks. Vt .laksme1
2. taga rääkima, lobisema; sõimlema ▪ tema ei tee muud ku laksutep kiilt ta ei tee muud, kui räägib [teisi] taga. Vrd .jahvame, lahverteme, lõhverteme, .patrame, .siuname, .sõimleme
3. laksutama (ööbiku laulmisest) ▪ kiriküüt´ laksutep iki laks, laks, laks ööbik laksutab ikka laks, laks, laks

laperdeme ~ laperteme <laperte, laperde>
1. seemneid tuulama ▪ lina siimlit laperdets, et konnamarjagu väl´lä tules linaseemneid tuulatakse, et põldosja seemned välja tuleks
2. koperdama; kooserdama, ringi hulkuma ▪ temä laper´ts sissi poritse jalgege ta koperdas poriste jalgadega sisse; ontlik tüdruk, ei laperte poistege väl´län korralik tüdruk, ei kooserda poistega väljas. Vrd kaperdeme, koigerdeme, kooserdeme, poperdeme, toperteme
3. lobisema; keelt peksma ▪ vana inimene ei taha laperte vana inimene ei taha lobiseda. Vrd lahverteme, laterdeme1, .latrame, lõhverteme, läterdeme

larame <larade, lara>
1. lobisema, latrama; piltl häält tegema ▪ temä muud ei tii ku larap ta muud ei tee kui latrab; ärä ilma asjante larade! ära ilmaasjata lobise!. Vrd .larkame, .lartame, laterdeme1, .latrame, lorame
2. lahvatama ▪ põlli nõnda suurelt ku laras´ Hls põles suurelt nagu lahvatades. Vrd kahvateme, lahvateme

.larkame <largate, .larka> Krk keelt peksma, lobisema ▪ kikke mes ta kuul, larkas äräde kõike, mis ta kuuleb, lobiseb välja. Vrd .jaamame, .jahvame, larame, .lartame, .latrame

.lartame <lardate, .larta>
1. lobisema, latrama; keelt kandma ▪ lartas sekkä tõiste jutul lobiseb sekka teiste jutule; mis sa lartat, ole vait! mis sa lobised, ole vait!. Vrd larame, laterdeme1, .latrame, .lärtäme, .partame
2. kõõrutama (kanast) Hls ▪ kana lartas pesä pääl kana kõõrutas pesa peal. Vrd kõõruteme, kõõristeme2

laterdeme1 ~ laterteme1 <laterte, laterde> lobisema, laterdama ▪ küll võip sii lait´s laterte küll võib see laps lobiseda. Vrd laagerdeme, larame, .latrame, läterdeme, .läträme

.latrame <ladrate ~ ladrade, .latra> lobisema, laterdama ▪ ärä latra nõnda pal´lu! ära lobise nii palju!; latras pähle jus´tku tatraves´ke (knk) laterdab peale justkui tatraveski. Vrd larame, .larkame, .lartame, laterteme1, .läträme

lirame <lirade, lira> Hls Krk lorama; lobisema ▪ ega temä midägi asja oma amba taga ei saa kinni oida, muudku lira ärä iki Krk ega tema ühtki asja oma hamba taga ei saa kinni hoida, muudkui lobiseb välja ikka. Vrd larame, .larkame, liriseme, .lorkame, löräme

liriseme <liriste, lirise> Krk
1. klirisema ▪ nii laasi liriseve kasti sihen need klaasid klirisevad kasti sees. Vrd täriseme
2. lobisema ▪ oia suu kinni, et sa ärä ei lirise! hoia suu kinni, et sa ära ei lobiseks. Vrd jõbiseme1, jüdiseme, lirame, loriseme, lõbiseme

lobame <lobade, loba> Hls Krk lobisema, tühja juttu ajama ▪ ei ole siin kedägi lobade ei ole siin midagi lobiseda. Vt lobiseme, Vrd labiseme, larame, lorame, löräme

lobiseme <lobiste, lobise> lobisema, palju rääkima ▪ ei tohi nõnda pal´lu lobiste! ei tohi nii palju lobiseda!. Vrd labiseme, ladisteme2, laterteme1, lobame, lobisteme2

lobisteme2 <lobiste, lobiste> lobisema Hel ▪ ää muts kes äste asju aa, ää mokk kes äste lobistes hea mõistus [sellel], kes hästi asju ajab, hea suuvärk [sellel], kes hästi lobiseb. Vt lobame, lobiseme

loriseme <loriste, lorise> lobisema, lora ajama; latrama ▪ ärä lorise kedägi! ära lobise midagi!. Vt lorame

.lorkame <lorgate, .lorka> Krk lobisema, lorama ▪ sa kirjutet kik´k üles, mes vana Ann lorkas sa kirjutad kõik üles, mis vana Ann lobiseb. Vt lorame

lõbiseme <lõbiste, lõbise>
1. plagisema, lõgisema ▪ mul olli nõnda irm, et amba lõbisive suhun mul oli nii suur hirm, et hambad lõgisesid suus. Vrd jõbiseme1, .lõksma1
2. lõdisema, värisema ▪ ihu lõbises sel´län nahk väriseb seljas (keha väriseb); karjastel kül´m, lõbisev lage nurme pääl karjastel [on] külm, lõdisevad lageda nurme peal. Vrd lõdiseme, väriseme
3. lobisema ▪ ärä lõbiste ilmas´ante! ära lobise ilmaasjata!. Vrd labiseme, lõbiseme

lõhverdeme ~ lõhverteme <lõhverte, lõhverde>
1. latrama, lobisema ▪ sääl olli ta kait´s tunni lõhverten ninda et moka vatuten seal oli ta kaks tundi ladranud, nii et mokad vahutanud. Vrd lahverteme, laterteme1, lõksuteme, lõugerteme
2. ringi aelema, hulkuma ▪ miu lehm, sii muud ku lõhvertep minu lehm, see muudkui aeleb ringi. Vrd .aeleme, .jõhrame, .jõlkme, rähvelteme, .ul´kme

lõkerdeme ~ lõkerteme <lõkerde, lõkerde> naeru lagistama, lõkerdama; naerdes lobisema ▪ naise lõkerdive nuka taga naaru naised lagistasid nurga taga naerda. Vt jõhkerdeme, lõkuteme

lämäme <lämäde, lämä> Krk lobisema, plärama ▪ küll võip sii inimene lämäde, ei kurda vait olla küll võib see inimene plärada, ei püsi vaikselt. Vrd larame, lorame, läräme, löräme, mul´ame

.lärkäme <lärgäte, .lärkä> lobisema ▪ ta muud es mõista tetä ku lärgäte ta muud ei oska teha kui lobiseda. Vrd läräme

.lärtäme <lärdäte, .lärtä>
1. latrama, lobisema ▪ ärä sa kellekil lärtä, et temä Ainul kosju tahap minna! ära sa kellelegi lobise, et tema Ainole kosja tahab minna!. Vt .lartame
2. (ringi) käima; kolama ▪ ma lärtä sääl ärä ma käin seal kiiresti ära. Vrd kolame2, .kolkame2, .ul´kme

läterdeme <läterte, läterde> Hls lobisema, laterdama ▪ ta käüs müüdä külä läterdemen, es kurda kodun olla ta käis mööda küla laterdamas, ei püsinud kodus. Vt laterteme1, .latrame, .läträme

.läträme <lädräte, .läträ> lobisema; latrama ▪ mis sa läträt, ütte puhku üit´s läträmin mis sa lobised, ühtepuhku üks lobisemine. Vt .latrame, Vrd laterteme1, läterdeme

löräme <löräde, lörä> Krk lorama, lobisema ▪ mes sa lörät, ei sii ole õige jutt mis sa lorad, ei see ole õige jutt. Vrd larame, lirame, lorame

lükkäme <lükäte, lükkä>
1. lükkama ▪ lükkä tuki kokkupoole, sõs palas kähkumb ärä lükka tukid kokkupoole, siis põleb kiiremini ära; laiska inemist tule argige lükäte ja konksige tõmmate (knk) laiska inimest tuleb hargiga lükata ja konksuga tõmmata. Vrd .tõukame || juttu lükkäme tühja juttu rääkima, lobisema ▪ rahvas lükkäs mud´u tühja juttu edesi rahvas räägib muidu tühja juttu edasi; .ringi lükkäme ringi aelema ▪ sii tüdrik lükkäp poistege ringi see tüdruk jookseb poistega ringi
2. piltl lõhkuma, perutama ▪ ohja tulep kinni oida, ku obene lükkäme läep ohje tuleb kinni hoida, kui hobune lõhkuma läheb. Vrd .lahkme, .liikame, .lõhkame

mol´ame2 <mol´ade, mol´a> Hls Krk vatrama, lobisema ▪ sii mol´ap pääle, õiget juttu ei aa see vatrab kogu aeg, õiget juttu ei aja. Vrd larame, lorame, löräme, moliseme, mul´ame

moliseme <moliste, molise> Krk
1. mulisema, mulinat tegema ▪ kardule akkassive paan moliseme kartulid hakkasid pajas mulisema. Vt muliseme, müliseme
2. piltl lobisema, latrama ▪ mes sa iki moliset kikk sii aig mis sa ikka latrad kogu aeg. Vrd mol´ame2, mul´ame

mul´ame <mul´ade, mul´a> Krk Hel
1. mulisema ▪ anise võtav nõnda et vesi mul´ap haned võtavad (st liiguvad) nii et vesi muliseb. Vrd moliseme, muliseme, müliseme
2. lobisema, mula ajama ▪ miul ei ole siuge aiga mul´ade mul ei ole sinuga aega lobiseda. Vt mo´lame2
3. mürama, hullama ▪ vahel latse mul´asive kah vahel lapsed mürasid ka. Vrd aamerteme, jurame, jõrame, .mülläme, müräme

.paarame <paarate, .paara> Hls Krk lobisema, palju kõnelema ▪ mes sa ikke paarat, tõine ei taha kullelte mis sa ikka lobised, teine ei taha kuulata; temä pal´t paaras´ ilmast ilma ta ainult rääkis ilmast ilma. Vrd .lartame, .latrame, .patrame, .vartame1, .vatrame

padiseme <padiste, padise>
1. vatrama, lobisema ▪ ei tohi nõnna padiste ei tohi niimoodi vadrata. Vt .paarame, .patrame
2. padinal maha kukkuma ▪ ubine padiseve sügüse lehti pääle maha õunad kukuvad sügisel padinal lehtedele maha

padisteme <padiste, padiste> Hls
1. vatrama, lobisema ▪ temä ei pia midägi kinni, padistep kik´k väl´lä tema ei pea midagi kinni [saladust], vatrab kõik välja. Vt padiseme
2. sulistama ▪ latse padisteve poriloigun lapsed sulistavad porilombis. Vrd padsiseme, padsisteme, plädisteme, sabisteme, sobisteme1

.pahname <pahnate, .pahna> Trv loba ajama, lobisema ▪ mis sa pahnat, aa iki mõistlikku juttu! mis sa lobised, aja ikka mõistlikku juttu!. Vrd .jahvame, .latrame, .läträme, .paarame, .patrame

.patrame <padrate, .patra> lobisema, patrama, vatrama ▪ pea suu, mis sa patrat! pea suu, mis sa lobised!; mis sai iki patrat ku pudru pada! mis sa ikka patrad kui pudrupada!. Vrd .jaamame, .jahvame, .latrame, .lartame, .vatrame

podiseme <podiste, podise>
1. podisema, keema ▪ pot´t podisi il´luksi leedi pääl pott podises tasakesi pliidil; puder podises joba puder keeb juba. Vrd .kiime, poriseme, viriseme2
2. pobisema; lobisema ▪ podisep pääl, ei saa aru pobiseb pealegi, ei saa aru; mis sa podiset, lääme kodu ärä! mis sa lobised, lähme ära koju!. Vrd pobiseme, pogiseme, popsuteme

poriseme <poriste, porise> Hls Krk
1. porinat, podinat vms heli tekitama ▪ puder akas´ liidi pääl poriseme puder hakkas pliidi peal podisema. Vrd podiseme, viriseme2
2. lora ajama, lobisema ▪ temät ei massa tähele panna, ta porisep üttepuhku teda ei maksa tähele panna, ta lorab ühtelugu; porisi pääle ku pudrupada (knk) lobiseb pealegi nagu pudrupada (vahetpidamata). Vrd loriseme, moliseme, .paarame, .patrame, .vatrame
3. torisema, porisema ▪ vanamiis porisi midägi vihatselt vanamees porises midagi vihaselt. Vrd kobiseme, porame

rõkendeme2 <rõkente, rõkende> Hel jutustama, lobisema ▪ ta rõkendes ütte puhku ta lobiseb ühtepuhku. Vrd jutusteme, pajateme