[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kedrus <kedrusse, kedrust>
1. püsimatu, rahmeldaja inimene Hel ▪ sii lait´s om üit´s kedrus, muudku lask ümmerringi see laps on püsimatu, muudkui tormab ringi. Vrd kedru, kedrus´k, kekstu, ketsu
2. lobiseja, keelepeksja Pst ▪ mõni kedrus käip kikk maja üte pääväge läbi puha mõni keelepeksja käib ühe päevaga kõik majad läbi. Vrd keele|vedäje, keelik1, laras´k, ladrak, vilas´k2

kolk3 <kolgu, .kolku>
1. van lokulaud ▪ vanast olli mõisan kolk ja väikse puuvasarege lüüti vanasti oli mõisas lokulaud ja väikese puuvasaraga [seda] löödi. Vrd loki|laud, lokk2
2. lehmakell, krapp ▪ kolgi ollive lehmil kaalan lehmakellad olid lehmadel kaelas
3. piltl tühja jutu rääkija, lobiseja ▪ üit´s igävene kolk, kikk ta tääp ja kikk ta näep üks igavene lobiseja, kõike ta teab ja kõike ta näeb. Vrd kõka

kõka <kõka, kõkat> Krk kergats; lobiseja ▪ egä ta sääst kõkat ei tahagi ega ta sellist lobisejat ei tahagi. Vrd at´uk, eerus´k, kekät´s, kergät´s, ladra

laager´ts <laagertsi, laagertsit> Krk lobiseja, latraja, tühja jutu ajaja ▪ ta olli egävene laager´ts ta oli igavene lobiseja; selle laagertsige ei saa asju aia selle tühja jutu ajajaga ei saa asju ajada. Vrd labrat´s, lõhver´ts

labin <labine, labint>
1. lahin, pladin ▪ põrsse sööve ku labin põrsad söövad lahinal. Vrd ladin, ladsin, lodsin, lädsin
2. lobiseja ▪ sii va labin, lärtäs pal´lu see on lobiseja, lobiseb palju. Vrd labrat´s, ladra, ladrak, larba, lõbi

labrat´s <labratsi, labratsit> Trv lobiseja ▪ labrat´s aap üte ku tõesest juttu lobiseja ajab ühest ja teisest juttu. Vrd laager´ts, ladra, ladrak, lur´ka, lõhver´ts

ladra <ladra, ladrat> Hls Krk lobiseja ▪ moka jooseve pähän, om sihande ladra (knk) mokad jooksevad peas, on selline lobiseja. Vrd labrat´s, ladrak, larka, larta, lur´ka

ladrak <ladragu ~ ladraku, ladrakut> Trv lobiseja, lobamokk ▪ om va ladrak, lärmik, ken pal´lu kõneles on va lobamokk, lärmaja, kes palju räägib. Vrd labrat´s, ladra, larka, larta, lur´ka

lahver´t <lahverti ~ lahverdi, lahvertit> Krk ringihulkuja; lobiseja ▪ egävene lahver´t, üit´s juuskje ja lobiseje ta om igavene ringihulkuja, üks [ringi]jooksja ja lobiseja ta on. Vrd laager´ts, labrat´s, luhver´t, lõhver´d, lõhver´ts

lara <lara, lara> Hls Krk
1. lora, loba ▪ sii aap lara juttu see ajab lora juttu. Vrd lari, lir´t, lora, lär´t, para1
2. tühja jutu ajaja, lobiseja ▪ ah sii om üit´s lara inimen ah, see on üks tühja jutu ajaja. Vrd ladra, laran´t, laras´k, larka, larta
3. larin, pladin (millegi väga rohke kohta) ▪ sii olli alle uug, rästse olli joosnu nõndagu lara Krk see oli alles [vihma]hoog, räästad olid jooksnud nagu pladin. Vrd ladin, ladsin, larin

laras´k <laraski, laraskit>
1. lobiseja ▪ sii naene om egävene laras´k, aap tühja juttu see naine on igavene lobiseja, ajab tühja juttu. Vt ladra, lara, laran´t, larka, larrat´
2. pillaja, raiskaja, laristaja ▪ laras´k larastep oma raha ärä laristaja laristab oma raha ära. Vrd laristeje, lartska

larba <larba, larbat> Hel lobiseja ▪ sedä larbat ei saa usku seda lobisejat ei saa uskuda. Vrd ladra, lara, laran´t, larka, larta

larka <larka, larkat> , lar´ka <lar´ka, lar´kat> Krk lobiseja, lobamokk ▪ temä ei ole muu ku üit´s larka ta ei ole muud kui üks lobamokk. Vrd ladra, lara, laran´t, larta, lur´ka

larrat´ <larrati, larratit> Krk lobiseja ▪ ta om üit´s vana larrat´, lobises ikke ta on üks vana lobiseja, lobiseb ikka. Vrd lara, laran´t, laras´k, larka, larta

larta <larta, lartat> Hls Krk
1. lobiseja, latraja; tagarääkija ▪ larta inime, muud ei tii ku üttepuhku kõneles lobiseja inimene, muud ei tee, kui ühtelugu räägib. Vrd lara, ladra, larka, larrat´, lartu
2. lohakas, korratu inimene ▪ larta inimen, laristes vii maha, ei ari ärä mitte lohakas inimene, ajas vee maha, ei korista ära mitte. Vrd landsu, lan´ts3, laoss, luhver´t, lötä1

.lartam <.lartame, .lartamet> , .lartam´ <.lartami, .lartamit> Trv lobiseja, latraja ▪ küll om iki lartam! küll on ikka lobiseja!. Vrd lara, laran´t, laras´k, larrat´, larta

larta|ok´k <larta|oki, larta|okki> piltl lobiseja, lobamokk ▪ sa olet ku lartaok´k, ei pia kedäki kinni sa oled igavene lobamokk, ei hoia midagi endale. Vt larta, .lartam

lartu <lartu, lartut> Hls sõimus latatara, lobiseja, tühja jutu ajaja ▪ om ikki va lartu, ei saa kellekige akkame on ikka va latatara, ei saa millegagi hakkama. Vrd lara, ladra, larka, larrat´, larta

lirrat´ <lirradi, lirratit> Krk lobiseja, lobamokk ▪ sii om üit´s lirrat´, ku ta vähä kullep üte sõna sis kikk ärä kõnelep see on üks lobiseja, kui ta ühe sõna kuuleb, siis ta räägib kõik ära. Vrd ladrak, larka, larta, lõugat´s, lõuger´t

loba <loba, loba>
1. loba, tühi jutt ▪ aave loba suust väl´lä ajavad tühja juttu suust välja. Vrd lara, lora, lori, loru, para1
2. lobiseja ▪ sii naene olli üit´s loba see naine oli üks lobiseja. Vrd ladra, larba, larta, lobi2, lõbi

lobi2 <lobi, lobi> Krk
1. lobiseja, tühja jutu rääkija ▪ va lobi ütel´ et miul om aher naene va lobiseja ütles, et minul on viljatu naine. Vrd kolk3, kõka, ladra, larka, lur´ka
2. tühi jutt, lori ▪ siul sii lobi käis iki ehen, ennegu sel´ge sõna väl´lä tule sul see loba käib ikka ees, enne kui selge sõna välja tuleb. Vrd lara, lari, lori, lora, lär´r

lobus´k1 <lobuski, lobuskit> Krk Hel lobiseja ▪ sii om üit´s lobus´k see on üks lobiseja. Vrd laras´k, loba, lobi2, lõbi, lõuger´ts

lori <lori, lori>
1. loba, lora, plära ▪ aap pääle oma lori ajab pealegi oma loba. Vrd lara, lari, lora, lorrat´, loru
2. lobiseja, lora ajaja ▪ sii olli seante lori miis, et oia suu ja silmä see oli selline lora ajaja mees, et hoia suu ja silmad. Vt loba

lõbi <lõbi, lõbi> Trv lobiseja, jutukas inimene ▪ üit´s vana lõbi, lõbises egät tühjä asja üks vana lobiseja, räägib igasuguseid tühje jutte. Vrd labin, lobi2, lori, lõhver´t, lõhver´ts

lõhver´ts <lõhvertsi, lõhvertsit>
1. lobiseja, lõhvard; edvistaja ▪ lõhver´ts edeve kangest lõhvard [on] väga edev. Vrd lõhva, lõhvar´d, lõhver´d
2. sõimus ringilaskja ▪ igävene lõhver´ts, kunnigil paigal ei kurda igavene ringilaskja, kuskil paigal ei püsi

lõmpsik <lõmpsigu ~ lõmpsiku, lõmpsikut> Krk lobiseja, lõõpija ▪ nii sõsare ollive egävese lõmpsigu need õed olid suured lõõpijad. Vt lõm´ps1, lõmpstu

lõuger´t <lõugerdi, lõugertit> Krk lobiseja, laterdis ▪ lõugerti paar´ kateksi kokku saanu, lõugav sääl lobisejate paar kahekesi kokku saanud, lõugavad seal. Vrd lõugat´s, lõuger´ts, lõuka

lõuger´ts <lõuger´tsi, lõuger´tsit> Hls lobiseja, laterdis ▪ igäven lõuger´ts, küll sii lõugap ja lõugertep igavene laterdis, küll see lõugab ja kisab. Vrd lõugat´s, lõuger´t, lõuka

lärtu <lärtu, lärtut> lobiseja ▪ sihandest lärtut ei taha kennigi naene endel kodu sellist lobisejat ei taha keegi naine endale koju. Vt lartu

paristus <paristuse, paristust> Trv rahmeldus, rahmeldis; kiiresti rääkija, lobiseja ▪ kes seandsest paristusest aru saa kes sellisest lobisejast aru saab. Vrd raba|karas´k, rabas´k