[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

lagume <lagude, lao>
1. lagunema, katki minema (esemest, hoonest vms) ▪ aid akas´ maha laskume ja ärä lagume aed hakkas maha kukkuma ja ära lagunema; amba lakkive ärä hambad lagunesid ära; vanaeit olli lagunu suuge, laste manu es või lasta (knk) vanaeit oli ropu suuga, laste juurde ei võinud lasta. Vrd laguneme, lameme2, lameneme
2. pehmeks minema ▪ erne om paan är lagunu, pehmes keenu herned on pajas ära lagunenud, pehmeks keenud
3. piltl enneaegselt sünnitama ▪ ku rasset jalga inimene eitup või tõst rasset asja, sis lagunes ärä kui rase inimene ehmatab või tõstab rasket asja, siis hakkab enneaegselt sünnitama
4. sulama, lagunema (lumest, jääst) ▪ sii olli lume lagumise aig ku tii olli üles kerkunu see oli lumesulamise ajal, kui tee oli üles kerkinud (ebatasaseks)
5. laiali või lahku minema ▪ latse latse puha lakkiv ja kattev ärä lapselapsed kõik läksid laiali ja kadusid ära. Vt .lahkume, .lahkuneme
6. levima, laiali valguma ▪ sii jutt om rahva kätte lagunu see jutt on juba rahva kätte levinud