[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

laaberdeme ~ laaberteme <laaberte, laaberde> ringi hulkuma, laaberdama; prassima ▪ kes käs´k ommuguni laaberte kes käskis hommikuni laaberdada; temä om pät´tege ärä laaberteme õppin, egä temäst ämp kõrdlikku miist ei saa ta on pättidega prassima õppinud, ega temast enam korralikku meest ei saa. Vrd kaaberdeme, laamerdeme, lamberteme, lääberteme