[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.konname2 <konnate, .konna> lunima, manguma; küsima ▪ eilä käüs üit´s miu man konnamen eile käis üks [inimene] minu juures [raha] lunimas. Vrd .kirname, lanime, .mangme, .san´tme

.kulleme <kullete ~ kullede, .kulle ~ .kullede, kulle>
1. kuulama; ära kuulama; kuulatama ▪ kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält kui teised rääkisid, ma kuulasin ise pealt; mih sa_i kulle! miks sa ei kuula!; kullege ma kõnele teil üte ennemus´tetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu! || kavalust .kulleme salaja pealt kuulama ▪ ta kulles kavalust, tege ennäst maganus ta kuulab salaja pealt, teeb ennast magajaks; üle .kulleme üle kuulama, küsitlema ▪ miist kullets kohtun üle, kudas om kurja tennu, pal´lu süüd tennu meest kuulatakse kohtus üle, kuidas on [ta] kurja teinud, palju on süüd
2. järele küsima, pärima; teateid nõutama ▪ ta tei asja, tulli miu poole uudist kulleme ta tegi asja, tuli minu poole uudist pärima
3. küsides otsima; valmis vaatama ▪ mia pia põrssit kulleme mineme ma pean põrsaid kuulama (ostma) minema. Vrd .ot´sme
4. eelkosjas käima ▪ emä võtten poja üten ja lännü naist kulleme ema võtnud poja kaasa ja läinud naist kuulama (st eelkosja)
5. arvesse võtma; arvestama ▪ ta ei kulle midagi miu vaevast ta ei arvesta midagi minu vaeva. Vrd rehkendeme
6. sõna kuulama; kuuletuma ▪ vanast panti latsi vitsage kulleme vanasti pandi lapsi vitsaga kuuletuma

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me

.küs´kme <.küski, küsi> Hls
1. küsima ▪ kuul´meister küs´k, lait´s kost õpetaja küsib, laps vastab. Vt küsime
2. paluma ▪ oma volige tege, ei ole luba küs´ken oma voliga teeb, ei ole luba küsinud. Vrd .palleme, palume

.nõudme ~ .nõudma <nõuda, nõvva>
1. nõudma; küsima ▪ tüümarka nõut mõisast, et egäüits talu pidi keträme linast lõnga töömarki (st lõnganormi) [olevat] nõutud mõisast, et iga talu pidi ketrama linast lõnga || .aega .nõudme aega võtma ▪ sii tüü nõud aega, sedä ei saa ruttu tetä see töö võtab aega, seda ei saa ruttu teha; taga .nõudme kedagi küsima ▪ siut nõuti taga sinu järele küsiti
2. vajama ▪ ää tüü nõvvap pikkä istet Krk (vns) hea töö nõuab pikka istumist (vajab kannatlikkust)
3. kutsuma ▪ sis nõuti miut kohtus siis kutsuti mind kohtusse. Vt .kutsme

perime <peride, peri>
1. pärima, küsima, uurima ▪ lait´s taht egät asja peride laps tahab kõike küsida. Vrd peräteme
2. pärandust saama, pärima ▪ ta peris´ suure talu ta sai päranduseks suure talu. Vrd periteme, perändeme

piimäteme <piimäte, piimäde> Krk
1. piimaga toitma, piima andma ▪ last tule aaste aiga piimäte last tuleb aasta aega piimaga toita
2. piima küsima; piima tarbima ▪ midä sa iki piimätet, alle sait piimä, joba jälle piimä ädä mis sa ikka piima küsid, alles said piima, juba jälle piimahäda (öeldi lastele)