[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.küindume <.küindude, .küindu> Hel
1. jätkuma ▪ ku küindusi sis sõsardele velledele, ku es küini sis anti esäle emäle kui jätkus, siis õdedele-vendadele, kui ei jätkunud, siis anti isale-emale (kui veimeid jagati). Vrd jakkume, jäkkume
2. küündima; suutma ▪ ma ole ninda pal´lu vastanu, ku miu mõistus om küindin ma olen nõnda palju vastanud, kui minu mõistus on küündinud. Vt .küündüme