[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kaap|kübär <kaap|kübäre, kaap|kübäret> Trv kaapkübar, kõrge rummuga kübar ▪ mihe tullive kiriku, kaapkübäre pähän mehed tulid kirikusse, kaapkübarad peas. Vrd kaap1

käo|kübär <käo|kübäre, käo|kübäret ~ käo|kübäre, käo|kübärt> harilik kellukas (Campanula patula) ▪ raanikide sehen kuju maa iki, sääl kasvave käokengä, ellereinä, käopõlle, käokübäre raiesmikel [on] ikka kuiv maa, seal kasvavad käokingad, pääsusilmad, käopõlled, kellukad. Vrd kübrits

kübär <kübäre, kübäret ~ kübäre, kübärt> , küpär <kübäre, kübäret> Hel kübar, müts ▪ me es passi üte kübäre ala (knk) meie ei sobinud ühe kübara alla (st meie mõtted ei sobinud kokku); rummuge kübärel olli kõrge rumm pääl rummuga kübaral oli kõrge rumm peal; taevan om noore keisre küpär ja vana keisre küpär Hel taevas on noore keisri kübar ja vana keisri kübar (ilmselt Lohe ja Lüüra tähtkuju). Vrd müt´s

kübäre|pakk <kübäre|paku, kübäre|pakku> , kübär|pakk <kübär|paku, kübär|pakku> ukse- või aknaraami pealispuu ▪ kübärpakk om ülevel usse pääl, pää putup kübärpakus kinni mõnikõrd pealispuu on üleval ukse kohal, pea ulatub mõnikord pealispuuni. Vrd pää|pakk

kübär|pakk vt kübäre|pakk

kübär|sepp <kübär|sepä, kübär|seppä> Hel kübarategija ▪ vanal aal olli egän linnan oma kübärsepä vanasti olid igas linnas oma kübarategijad

lat´t|kübär <lat´t|kübäre, lat´t|kübäret> Hls Krk nokkmüts ▪ lat´tkübärel om lat´t ehen nokkmütsil on sirm ees

leh´t|kübär <leh´t|kübäre, leh´t|kübäret ~ leh´t|kübäre, leh´t|kübärt> Hls Krk kaabu, laia äärega meestemüts ▪ kus sa selle leh´tkübärege läät sääntse vilu ilmage kuhu sa selle kaabuga lähed sellise vilu ilmaga

lod´u|kübär <lod´u|kübäre, lod´u|kübäret> kaabu ▪ Allisten ollive meestel tüü man lod´ukübäre ek kaabu pähän Hallistes olid meestel lodumütsid ehk kaabud peas. Vrd kaap1, kaap|kübär, leh´t|kübär