[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõne <kõne, kõne ~ kõne, kõnet>
1. rääkimine; kõnelus, vestlus ▪ kiket kõnet ei massa usku ja kiket ei massa kõnelte igat juttu ei tasu uskuda ja kõike ei tasu rääkida
2. kõnelemisviis; kõneanne ▪ ämm es ole mitte kuulu, meante minije kõne om ämm ei olnud kuulnud, milline minia kõnelemisviis on
3. avalik esinemine, kõne; jutlus ▪ sõs tege ta lavva rahval kõnet siis peab ta lauarahvale kõnet. Vrd jutus, .jutlus
4. keel, keelekasutus ▪ egän talun esi taar´, egän vallan esi kõne (vns) igas talus erinev taar, igas vallas erinev keel. Vt kiil´1