[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõlvetu <kõlvetu, kõlvetut> nurjatu, häbematu; sündsusetu, kõlvatu ▪ mia ei salli kõlvetit jutte ma ei salli häbematuid jutte; sii üit´s va kõlvetu inimene, sedä ei taha kennigi see [on] üks va nurjatu inimene, seda ei taha keegi. Vrd koer, .kõlbmede, mahutu, nurjatu, äbemede