[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõdeme <kõdede, kõde> Krk, kõdame <kõdade, kõda> Trv kiduma; kõhnuma ▪ om üit´s ärä kõdanu ja kujunu inimene Trv on üks ära kidunud ja kuivanud inimene; ta om ärä kõdenu, ku luu vari kõhnas jäänü Krk ta on ära kidunud, nagu luuvari kõhnaks jäänud. Vrd kehväteme, keväteme, kõdureme, kõhnateme, .lõpme