[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõbu1 <kõbu, kõbu> rutt, kiirus; säru ▪ tal tetti kõbu taga, aga sis olliv tal ka jala all talle tehti säru, aga siis olid tal jalad ka all (st läks kiiresti minema); unt läit´s nindagu vilu, ku koera talle kõbu tetä jõudsive hunt läks nagu vilksti [minema], kui koerad talle säru teha jõudsid. Vrd udsin