[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kärss|soolik ~ käär|soolik vt soolik

käär <kääru, .kääru>
1. (jõe)käär, looge, käänukoht ▪ mede käärun püünäve kait´s miist kalu meie käänukohas püüavad kaks meest kalu; jõe käärte sehen kasvas suur´ ilus ein jõekäärudes kasvab suur ilus hein. Vrd vang3
2. uure; õnarus; õnnal ▪ valu lei kindsu kääru sissi valu lõi põlveõndlasse. Vrd keil, somp, uule, uure1, õnar
3. üle leiva või saia lõigatud viil, käär ▪ ta lõigas´ miul paksu kääru leibä ta lõikas mulle paksu kääru leba. Vrd kiird, kikk2, muru2

käär´|kammer <käär´|.kambre, käär´|kammert ~ käär´|kammerd> käärkamber ▪ luteruse kirikun om käär´kammer, venel käär´kammert ei ole luteri kirikus on käärkamber, vene kirikus käärkambrit ei ole

käär´|laud <käär´|lavva, käär´|.lauda> Hls käärlaud, käepidemega lauake, mille aukudest lõimelõngad käärpuudele juhitakse. Vrd kääri|laud

käär´|puu pl <käär´|puie, käär´|puid> käärpuud ▪ miul os käär´puid ädä peräst vaja ollu mul oleks käärpuid hädasti vaja olnud. Vrd .kaar´bu

käär´|riha <käär´|riha, käär´|riha> kangareha ▪ lõnga pannas käär´rihas, sis akats üles aame lõngad pannakse kangarehasse, siis hakatakse üles ajama (lõimepoomile). Vrd kääri|riha, käär´|suga

käär´|suga <käär´|sua ~ käär´|soa, käär´|suga> Hel kangareha. Vt kääri|riha, käär´|riha