[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

arendeme ~ arenteme <arente, arende>
1. korrastama, kasima; koristama, puhastama ▪ ma arende kammerd ma koristan kambrit; kes tedä om arenden kes teda on kasinud; ta arentep oma asju ja säep neid ilusti ta korrastab oma asju ja seab neid ilusasti. Vrd arime1
2. uus arendama ▪ sii rojekt tulep edesi arente seda projekti tuleb edasi arendada

arime1 <aride, ari>
1. põldu harima ▪ ta lännu sõs sinna sedä põldu üles arime ja ta tennu sääl tulimaad ta oli läinud siis sinna seda põldu üles harima ja ta põletanud seal alet. Vrd .raak´me2
2. kasima, kohendama; puhastama ▪ rumal inimen, ka sa läät arit ennäst ilusti puhtes vällän! rumal inimene, kas sa lähed kasid end ilusti puhtaks väljas!; mia mõista soolikit aride küll ma oskan soolikaid puhastada küll. Vrd arenteme

.kap´sme ~ .kap´sma <.kapsi, kapsi> Trv Hel keksima, kapsima ▪ lait´s kapsip joba kõndi laps kapsib juba kõndida. Vrd .kapsame, .kek´sme, .kep´sme, .opsame

kasime <kaside, kasi>
1. kasima, puhastama, koristama ▪ ta ei kasi kunagi poja perän ta ei korista kunagi poja järelt. Vrd arenteme, arime1, koristeme1, puhasteme, .ruu´kme2
2. ära minema ▪ kasi mu silmä iist, ma ei taha vaate ka su pääle! kasi mu silma eest, ma ei taha vaadata ka su peale!. Vrd mineme

.kek´sme ~ .kek´smä <.keksi, keksi>
1. kargama, hüppama; keksima ▪ keksip pääle, justku narrike kargab pealegi, nagu narrike. Vrd .kap´sme, .kargame, .kep´sme
2. piltl hooplema, uhkustama ▪ keksip oma obesege uhkustab oma hobusega. Vrd .kehkleme, .kel´kme2, .kerkleme, .uupleme

.koks´me <.koksi, koksi> toksima, koksima; koksama ▪ lääme mune koks´me lähme mune koksima. Vrd .kon´ksma, .kõksame, .kõp´sme, .tok´sme, .tän´kme

.kol´tsme <.koltsi, koltsi> Krk
1. kolksima, kopsima ▪ mes ta kurivaim kol´ts sääl, es lase magade mis ta kurivaim kolksis seal, ei lasknud magada; ommuku koltsip joba puid lahku hommikul kolksib juba puid lõhkuda
2. linu lõugutama ▪ mea ole pal´lu linu koltsin ma olen palju linu lõugutanud. Vrd .kol´kme

.kom´psme <.kompsi, kompsi> , .kom´sme <.komssi, komsi> Krk kopsima ▪ ken sääl usse takka komsip? kes seal ukse taga kopsib?. Vrd .kop´sme, koputeme, .kõp´sme

.kon´ksme ~ .kon´ksma <.konksi, konksi> Krk Hel
1. taguma, koksima ▪ ta kon´ks egä päe oma tare man ta koksis iga päev oma maja juures. Vrd .koks´me, .tik´smä
2. konksuga töötama, koukima ▪ konksige om ää kardulit konksi konksuga on hea kartuleid koukida. Vrd .koukme, .kuukme1

.konname2 <konnate, .konna> lunima, manguma; küsima ▪ eilä käüs üit´s miu man konnamen eile käis üks [inimene] minu juures [raha] lunimas. Vrd .kirname, lanime, .mangme, .san´tme

.kopsame <kopsate, .kopsa>
1. toksama, kopsama, kopsima, kergelt korra lööma ▪ kopsap vasarege nagla pääle lööb haamriga naela peale. Vrd .kom´psme, .kop´sme, .säksäme
2. piltl järsult ütlema, nähvama ▪ ma kopsa seantsit sõnu, egä ma siiperäst viil kuri ole ma ütlen järsult selliseid sõnu, ega ma sellepärast veel kuri ei ole. Vrd .kähväme, .lahmame, .lopsame, .näh´vmä

.kop´sme <.kopsi, kopsi> kopsima ▪ poiss kopsip vasarege nagla pääd poiss kopsib haamriga naelapead. Vrd .kom´psme, .kopsame, koputeme, .kõp´sme

kosime <koside, kosi> kosima, naiseks paluma; naiseks võtma ▪ pal´lu olli neid, ken tahive miu tüdärt koside palju oli neid [kosilasi], kes tahtsid minu tütart kosida

.kulleme <kullete ~ kullede, .kulle ~ .kullede, kulle>
1. kuulama; ära kuulama; kuulatama ▪ kulle mis mea ütle ende rumalest pääst! kuula, mis ma ütlen oma rumalast peast!; ku tõise kõnelive, ma kullesi esi päält kui teised rääkisid, ma kuulasin ise pealt; mih sa_i kulle! miks sa ei kuula!; kullege ma kõnele teil üte ennemus´tetse jutu! kuulake, ma räägin teile ühe ennemuistse jutu! || kavalust .kulleme salaja pealt kuulama ▪ ta kulles kavalust, tege ennäst maganus ta kuulab salaja pealt, teeb ennast magajaks; üle .kulleme üle kuulama, küsitlema ▪ miist kullets kohtun üle, kudas om kurja tennu, pal´lu süüd tennu meest kuulatakse kohtus üle, kuidas on [ta] kurja teinud, palju on süüd
2. järele küsima, pärima; teateid nõutama ▪ ta tei asja, tulli miu poole uudist kulleme ta tegi asja, tuli minu poole uudist pärima
3. küsides otsima; valmis vaatama ▪ mia pia põrssit kulleme mineme ma pean põrsaid kuulama (ostma) minema. Vrd .ot´sme
4. eelkosjas käima ▪ emä võtten poja üten ja lännü naist kulleme ema võtnud poja kaasa ja läinud naist kuulama (st eelkosja)
5. arvesse võtma; arvestama ▪ ta ei kulle midagi miu vaevast ta ei arvesta midagi minu vaeva. Vrd rehkendeme
6. sõna kuulama; kuuletuma ▪ vanast panti latsi vitsage kulleme vanasti pandi lapsi vitsaga kuuletuma

.kõp´sme ~ .kõp´sma <.kõpsi, kõpsi>
1. kergelt lööma, kopsima, toksima ▪ lait´s kõpsip tilliksit naklu lavva sissi laps toksib väikseid naelu laua sisse. Vrd .koks´me, .kom´psme, .kop´sme, .kopsame, .tok´sme
2. piltl vähehaaval astuma ▪ vana inimene kõpsip kõndi vana inimene kõnnib tasapisi

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me

.küs´kme <.küski, küsi> Hls
1. küsima ▪ kuul´meister küs´k, lait´s kost õpetaja küsib, laps vastab. Vt küsime
2. paluma ▪ oma volige tege, ei ole luba küs´ken oma voliga teeb, ei ole luba küsinud. Vrd .palleme, palume

läppeme <läpede, läppe ~ läpe> Krk kärsima, maldama ▪ ma ei läpe nüid tulla, miul ei ole aiga ma ei malda nüüd tulla, mul ei ole aega. Vrd läbeme

.nõudme ~ .nõudma <nõuda, nõvva>
1. nõudma; küsima ▪ tüümarka nõut mõisast, et egäüits talu pidi keträme linast lõnga töömarki (st lõnganormi) [olevat] nõutud mõisast, et iga talu pidi ketrama linast lõnga || .aega .nõudme aega võtma ▪ sii tüü nõud aega, sedä ei saa ruttu tetä see töö võtab aega, seda ei saa ruttu teha; taga .nõudme kedagi küsima ▪ siut nõuti taga sinu järele küsiti
2. vajama ▪ ää tüü nõvvap pikkä istet Krk (vns) hea töö nõuab pikka istumist (vajab kannatlikkust)
3. kutsuma ▪ sis nõuti miut kohtus siis kutsuti mind kohtusse. Vt .kutsme

perime <peride, peri>
1. pärima, küsima, uurima ▪ lait´s taht egät asja peride laps tahab kõike küsida. Vrd peräteme
2. pärandust saama, pärima ▪ ta peris´ suure talu ta sai päranduseks suure talu. Vrd periteme, perändeme

piimäteme <piimäte, piimäde> Krk
1. piimaga toitma, piima andma ▪ last tule aaste aiga piimäte last tuleb aasta aega piimaga toita
2. piima küsima; piima tarbima ▪ midä sa iki piimätet, alle sait piimä, joba jälle piimä ädä mis sa ikka piima küsid, alles said piima, juba jälle piimahäda (öeldi lastele)

rageleme <ragelte ~ ragelde, ragele> katki lööma; mune koksima ▪ egäüit´s võt´t muna kätte ja akati rageleme igaüks võttis muna kätte ja hakati koksima; latse ragelive senikavva, ku kik´k muna ollive purus lapsed koksisid niikaua, kuni kõik munad olid katki. Vt .koks´me