[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kikerdeme ~ kikerteme <kikerte, kikerde> kükitama, kägaras istuma ▪ kikerten nõnda jala är koolu kükitades [on] jalad nii ära surnud. Vrd kükeldeme, kükerdeme, kükisteme, kükiteme1, .kük´me

kokerdeme ~ kokerteme <kokerte, kokerde> Krk
1. kohmerdama, koperdama ▪ mea vana inime kokerte sääl lehmä all, lehm lüü mut maha mina vana inimene koperdan seal lehma all, lehm lööb mu maha. Vrd kaperdeme, kohmerteme, koigerdeme, kooberteme1
2. piltl lobisema ▪ ta muugu koker´t ja koker´t, es jää vait ta muudkui lobises ja lobises, ei jäänud vait; siin om meil ää kokerte siin on meil hea lobiseda. Vrd jõhkerteme, lahverteme, laterdeme1, rekenteme

käkerdeme ~ käkerteme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardama ▪ ta käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla. Vrd mütsüteme1, nutsuteme, rõtsuteme, rötsüteme
2. käkerdama, lörtsima, halvasti tegema ▪ ta käker´ds selle tüü ärä ta lörtsis selle töö ära; rõõvas vähä är käkerdet, ei ole midägi valges mõst riie [on] hooletult käkerdatud, ei ole sugugi valgeks pestud. Vrd käkisteme2, .lirtsme, lör´dsuteme, .lör´tsme, mäkerdeme

kökerteme ~ kökerdeme <kökerte, kökerde> Hls Krk
1. kakerdama, kaagatama (hanede häälitsemisest) ▪ ani akkave jälle kökerdeme haned hakkavad jälle kakerdama
2. piltl vaevaliselt tegutsema, jorutama ▪ ta kökerts sääl tüü man, ei lää edesi ta jorutab seal töö juures, [töö] ei edene. Vrd joruteme, väkerdeme

kükerdeme ~ kükerteme <kükerte, kükerde> Hls Krk kükitama ▪ sel´g jääp nõnda valuses kükerten piltl selg jääb nii valusaks kükitades; üit´s inimen saa kun tahten är kükerte üks inimene saab kus tahes ära kükitada (st elada). Vt kükiteme1, kükisteme