[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kõren´d1 <kõrendi, kõrendit> , kõren´t1 <kõrenti, kõrentit>
1. pikk latt, ritv (hrl kuhu midagi peale riputatakse) ▪ mitu kõrentit om lõngu mitu latitäit on lõngu. Vrd ridu, vabeje
2. kanaõrs ▪ ku me kümneksi lääme kardult võtme, sis om nur´m täis ku kana kõrentin kui me kümnekesi läheme kartuleid võtma, siis on põld täis nagu kanad oleks õrrel. Vt or´s, õr´s
3. kõrge ja sirge alt oksteta puu ▪ seante ere ossege ja kõrge puu om kõren´t selline hõredate okstega ja kõrge puu on kõrend. Vrd kõre1
4. piltl pikk kõhn olend, kõrend ▪ sii poiss om küll üit´s kõren´d see poiss on küll väga kõhn. Vrd koigat´s, koiger´t, kõrestik

kõren´t1. Vt kõren´d1