[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kar´dsu <kar´dsu, kar´dsut> , kar´su <kar´su, kar´sut> Hls
1. reekori, ree seljatugi ▪ kar´suge olli parep sõita reekorjuga oli parem sõita. Vrd kana|kor´v, kor´sa
2. reele pandav varbraam ▪ peenike põhk veeti kar´dsuge peenike põhk veeti varbraamiga

kar´sk <.kar´ske, .kar´sket> , .kar´ske <.kar´ske, .kar´sket>
1. kombekas, vooruslik ▪ tal om peris kar´sk tüdär tal on päris kombekas tütar. Vrd kar´ss
2. valiv (puhtuse suhtes) ▪ luum olli seante kar´sk, ku vähä rasva vii sehen, es juu loom oli selline valiv, kui vähegi rasva oli vee sees, ei joonud

kar´ss <karsi, .karssi> Hls Krk
1. kombekas, puhas, korralik ▪ mõni lait´s om väega kar´ss mõni laps on väga korralik. Vt kar´sk
2. karske ▪ miule miildive karsi mihe mulle meeldivad karsked mehed. Vrd kaine1

kar´su vt kar´dsu

kirsi|puu <kirsi|puu, kirsi|puud> kirsipuu, kirss ▪ küll kirsipuu äitseve iluste küll kirsipuud õitsevad ilusasti. Vt kir´ss

kirsi|ruun´ vt ruun´1

kir´ss <kirsi, .kirssi>
1. kirsimari, kirss ▪ täo aaste olli pal´lu kirsse sel aastal oli palju kirsse; kirssel om luu sehen kirssidel on kivid sees
2. kirsipuu ▪ kirsil om ka ääd sula vaiku kirsipuul on ka head pehmet vaiku. Vt kirsi|puu

kirst <kirstu, .kirstu>
1. kirst, vakk, puust kast riiete, toidukraami jm hoidmiseks ▪ sääl ollu sõs kirst kesvi täis seal olnud siis kirst otri täis; ennevanast ollive kirstu viil maailmatu laadiku, tappege ja puulukuge, käsitsi sisse lõigat ja põletet kirjege ennevanasti olid kirstud veel ilmatu suured, tappidega ja puulukuga, käsitsi nikerdatud ja põletatud mustritega. Vrd kestel, laadik1, vakk
2. puusärk, surnukirst ▪ panti laudsi pääle seni ku kirst tuudi [surnu] pandi lautsile seniks, kui puusärk toodi; valge kirst ja valge ris´t olli vanast valge puusärk ja valge rist oli vanasti

kor´sa <kor´sa, kor´sat> , kor´su <kor´su, kor´su> ree seljatugi, kresla ▪ kor´sa säets riile pääle ku sõitme minnäs kresla seatakse reele peale, kui sõitma minnakse; mede kor´su läits katik meie kresla läks katki. Vrd kana|kor´v, kar´dsu

korsen <.korsne, korsent> , .korssen <.korsna, .korsnat> Trv Pst, korsten <.korstne ~ .korsne, korstent> korsten ▪ korsen om ruukmede korsten on pühkimata; varesse istuve korsne ümmer varesed istuvad korstna ümber

.korsne|.ruukje <.korsne|.ruukje, .korsne|.ruukjet> Krk korstnapühkija ▪ egä sügüse piap korsneruukje korsne ärä ruukme igal sügisel peab korstnapühkija korstna ära pühkima

korss1 <korsa, .korssa> Trv sump, eluskala ja vähkide hoidmise vahend ▪ korsa sihen ollive kala sumba sees olid kalad. Vrd kum´m2, .pandur

korss2 <korsa, .korssa> Hls kõva riie ▪ vanast tetti vammus kõva ku korss vanasti tehti pikk-kuub kõvast riidest

kor´su vt kor´sa

kur´ss1 <kursi, .kurssi> komme, tava ▪ sa täät neid uvve aa kur´sse, täädusi Krk sa tead neid uue aja kombeid, tavasid. Vrd komme, muud

kur´ss2 <kursi, .kurssi> Hel kurt, nõrga kuulmisega ▪ tal om kikk latse kursi tal on kõik lapsed kurdid; kas sa kur´ss olet, ku sa ei kuule kas sa kurt oled, et sa ei kuule. Vrd kurre, kur´t1

kur´st <kursti, .kursti> Hel tuust, pundar ▪ lina kääneti kursti lina keerati tuusti. Vrd nutsak, nuus´t, topus, tor´t, tuustak

kõr´s1 <kõrre, kõrt>
1. kõrs, õõnes taimevars ▪ rüä kõrre om täo aaste peenikse rukkikõrred on tänavu peenikesed; oben mitu päevä ilma söömäte, mitti ütte kõvert kõrt kunnigil es ole hobune mitu päeva [oli] ilma söömata, mitte ühte kõverat kõrt[ki] kusagil ei olnud
2. kõrrepõld; kõrretüügas ▪ ta iki kõrrestigi nätä, et ta siin om iki vart ollu Krk see [on] ikka kõrrestki näha, et siin on ikka vart olnud (suurtest kõrretüügastest)

kõr´s2 <kõrre, kõrt> Krk nõre, limane eritis (lehma suguosast) ▪ enne poja tuumist om kolm päevä kõr´s perän enne poegimist on kolm päeva [lehmal] nõre järel

kõrsik <kõrsigu ~ kõrsiku, kõrsikut> Trv Hel sügisel sündinud loom; äbarik ▪ tänävaaste pal´last kõrsiku põrsa om Hel tänavu ainult sügisesed põrsad ongi; mõnel ei jole talve poiga, sügise tuu kõrsik tallekse mõnel [lambal] ei ole talvel poega, sügisel toob äbariku tallekese; mõni ütel´ kõrsik viimäst last mõni kutsus viimast last kõrsikuks. Vrd kääbäk

.kär´sme ~ .kär´smä <.kärssi, kärsi> Trv Hel maldama, läbema, püsima ▪ lait´s ei kärsi süvvä laps ei malda süüa. Vrd .kõhtame, läbeme, läppeme

kärss1 <kärsä, .kärssä>
1. (sea) kärss ▪ siga olli kärsäge kikk maa segi lõhkun siga oli kärsaga kõik maa segi lõhkunud
2. piltl siga ▪ onu uut aia all, käs´k kärssä käimä tulla (mõistatus) onu ootab aia all, käsib kärssa käima tulla (hunt ootab siga aia taga). Vt siga

kärss2 <kärsä, .kärssä> Hls Krk jändrik, kõver (puu) ▪ olli üit´s kärss ja osline puu oli üks jändrik ja okslik puu. Vrd jägär, pässäk, sakar´t

kärss3 <kärsä, .kärssä> Krk küünlatahi söestunud ots ▪ kärss om otsa palanu, sii taht ärä lõigade küünla tahi ots on ära põlenud, see on vaja ära lõigata

kärss|soolik ~ käär|soolik vt soolik

.kärsä Krk
1. kortsu, krimpsu ▪ purganti lehe om kärsä kiskun porgandi lehed on krimpsu kiskunud. Vrd .kopra, .käkru, .käprä, röntsäkul
2. keerdu, kõverasse ▪ paper kisk kärsä tagasi, ku rullin om ollu ja valla laset paber kisub keerdu tagasi, kui rullis on olnud ja lahti lased. Vrd .kiirdu, .kiiru, .kuurdu

kärsä|ais <kärsä|aisu, kärsä|.aisu> Pst Hls kõrbehais, kärsahais ▪ kambren olli kärsäais toas oli kärsahais; kärsäaisu tulep, liha om vist kärssäme lännu kõrbehaisu tuleb, liha on vist kõrbema läinud. Vrd .kärdä|ais

kärsän Krk
1. kortsus, krimpsus; kõveras ▪ kör´t olli kapi kurun kärsän seelik oli kapi nurgas kortsus; nõna kärsän joba, ku kedägi alvast ütelts nina krimpsus juba, kui midagi halvasti öeldakse. Vrd kässin
2. kokku tõmmanud (piimast) ▪ piim oo kärsä kiskun ennast, kärsän puha, suur tuli all ollu väege piim on päris kokku tõmmanud, väga suur tuli [on pliidi] all olnud

körss vt körts

körsäk <körsägu ~ körsäku, körsäkut> Hls kortsuline, kortsus ▪ tarre tulli vana körsäk näoge miis majja tuli vana kortsulise näoga mees. Vrd .kortsline, käbärik2, kärsäne

körts <körtsu ~ kördsu, .körtsu Krk Hel ~ körtsä, .körtsä Trv> , körss <körsä, .körssä> Hls korts ▪ ammel om körtsu sihen, peris ärä körtsunu särgil on kortsud sees, päris ära kortsunud. Vt korts1, Vrd kiber, kimm1, rupak

kürss ~ kür´ss <kürsä, .kürssä> Trv Pst
1. leivakannikas ▪ noore inimese tahave kürssä näride noored inimesed tahavad leivakannikat närida. Vrd kuruk
2. lõhenenud leivakülg, kõva leivakoorik ▪ levä kürss ärä kujunu, sisukest ei ole leivakülg [on] ära kuivanud, sisu ei ole; levä kür´ss kül´le pääl, kos lõhenu ja ragunu leivakoorik [on] külje peal, kus [leib on] lõhenenud ja pragunenud