[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kasime <kaside, kasi>
1. kasima, puhastama, koristama ▪ ta ei kasi kunagi poja perän ta ei korista kunagi poja järelt. Vrd arenteme, arime1, koristeme1, puhasteme, .ruu´kme2
2. ära minema ▪ kasi mu silmä iist, ma ei taha vaate ka su pääle! kasi mu silma eest, ma ei taha vaadata ka su peale!. Vrd mineme

kerime <keride, keri>
1. kerima ▪ linast lõnga ei tohi keride süürüsses, piat ütsi lõnga kerime linast lõnga ei tohi kerida kihiti, pead üksiti lõnga kerima
2. kiiresti käima v jooksma, liduma ▪ kui ma anni raudjale ohja arudege paar´ põõna, sis keris´ mäest alla kui tuuĺ kui ma andsin raudjale ohjaharudega paar hoopi, siis jooksis mäest alla kui tuul. Vrd kakkame3, kippame, ladime1, lüdime1, .sõrgame

.kiime ~ .kiimä <.kiiä, kii> keema ▪ vesi kiie paan vesi kees pajas; sii ai vere kiimä, ku mõni poiss meele järgi tüdrikut nägis see ajas vere keema, kui mõni poiss nägi meeldivat tüdrukut

kobime1 <kobide, kobi> aeglaselt liikuma, kobima ▪ vanamiis kobis´ ahju pääle vanamees läks ahju peale; mihe kobisive õdagu kaarte män´gme mehed kogunesid õhtuti kaarte mängima || kokku kobime kokku korjama ▪ kobi täempe oma koli kokku ja mine mineme korja täna oma koli kokku ja mine minema. Vrd köbime

kobime2 <kobide, kobi> peksma, klobima ▪ ärä kobi koera! ära peksa koera!. Vrd lobime2, lobuteme, .pesme, udime, .utme

kohime1 <kohide, kohi> Hel kohitsema ▪ põrsse olli vaja ärä kohide põrsad oli vaja ära kohitseda. Vt kohitseme

kohime2 <kohide, kohi> kohmitsema ▪ mes sa kohit sääl nõnda kavva? mis sa kohmitsed seal nii kaua. Vrd kohmerdeme, kohmitseme, .kohm´me

kolime1 <kolide, koli> kolima, elukohta vahetama ▪ ütesse kõrda kolide om ku üit´s kõrd palade (vns) üheksa korda kolida on kui üks kord põleda. Vrd pälime

kolime2 pl <kolimide, kolimit> Krk koli, kola ▪ aida nukk olli kolimet täüs aidanurk oli koli täis. Vt koli

kosime <koside, kosi> kosima, naiseks paluma; naiseks võtma ▪ pal´lu olli neid, ken tahive miu tüdärt koside palju oli neid [kosilasi], kes tahtsid minu tütart kosida

.käime ~ .käimä <käiä, käi> , .käüme ~ .käümä <kävvä, käü>
1. kõndima, käima, liikuma ▪ ta tah´t jala käiä ta tahtis jala käia; laseme nüid obesel sammu kävvä, egä ta kikk sii tii joosta ei jõvva laseme nüüd hobusel sammu käia, ega ta kogu selle tee ei jõua joosta. Vrd .astme, .kõn´dme
2. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema) ▪ eilä me käüsime surnuaian eile me käisime surnuaial; käü ommen veskel ärä käi homme veskil ära. Vrd mineme
3. kusagil regulaarselt käima (õppimas, tööl vm) ▪ ta om juba mitu aastet koolin käünü tüdruk ta on juba mitu aastat koolis käinud tüdruk
4. külastama, külas käima ▪ ma käüsi minijel käümen ma käisin minial külas; väümiis ja tüdär´ tulev pühäbe käümä miul väimees ja tütar tulevad pühapäeval minu juurde külla
5. läbi käima, sõbrustama ▪ mea käüsi tast läbi, miu vastu olli ta kangest lahke ma käisin temaga läbi, minu vastu oli ta väga lahke. Vrd sobisteme2, sobitseme2, sõbrusteme, sõbruteme
6. kurameerima; liiderdama; paarituma ▪ ta om poistege käünü ümmer, sis om laskunu näoge Krk ta on poistega ringi lasknud, siis on näost ära; meil om kikk lamba sõnnel ärä käinu meil on kõik lambad jäärade juures ära paaritatud. Vrd jooseteme, joosuteme, liperdeme, literdeme, paariteme
7. riides käima, riietuma ▪ ta käi mustan rõõvan, leinäs ta käib mustade rõivastega, leinab; na tahav õige torest eläde ja rõõvin käiä nad tahavad õige uhkelt elada ja riides käia
8. suunduma, kulgema ▪ tii käip kiverdi kõverdi tee läheb loogeldes; massal käive soone läbi sooned lähevad läbi maksa
9. kostma, kõlama ▪ laksu käüsiv usse taga Hls plaksud käisid ukse taga. Vrd .kostme, .kuultume, kõlame
10. käärima (õllest) ▪ peris tävveste ei lasta ärä kävvä täiesti lõpuni ei lasta käärida. Vt .käär´me2

köbime <köbide, köbi> Pst Krk kobima, ronima ▪ ma akka kah üles köbime ma hakkan ka üles kobima. Vt kobime1, Vrd ronime

köhime <köhide, köhi> köhima ▪ enge kurku läit´s süük´, võt´s köhime söök läks hingetorusse, ajas köhima; ku lait´s köhip, sis ütelts: mine mõtsa kuuse otsa kukkume, mis sa miu latse sel´län painat kui laps köhib, siis öeldakse: mine metsa kuuse otsa kukkuma, mis sa minu lapse seljas painad. Vrd .köh´kmä

küdime <küdide, küdi> Hel pooljoostes käima, sibama ▪ ku ta ilma sun´dmade läit´s, sis küdisi kui ta ilma sundimata läks, siis läks pooljoostes. Vrd sibame2, sibime, sidime

külime <külide, külvä ~ küli> , külüme <.külvä, külvä ~ külüde, külü>
1. külvama (seemet mulda) ▪ nüid külvets masintege nüüd külvatakse [vilja] masinatega; peremiis külü rügä peremees külvab rukist. Vrd seemelteme
2. maha puistama, laiali laotama ▪ naisterahva külväve ipsi nurme pääle naised külvavad kipsi [väetist] põllule. Vrd .laoteme, .puistme

küsime <küstä ~ küside, küsi> , küsüme <küstä ~ küsüde, küsü>
1. küsima ▪ pal´lu tahas viil esä käest küsüde palju tahaks veel isa käest küsida; ma tahtsi tede käest tiid küstä ma tahtsin teie käest teed küsida. Vrd .küs´kme, perime
2. paluma ▪ lait´s saadeti suula küsüme laps saadeti soola paluma. Vrd .palleme, palume
3. hoolima ▪ vihma juusk taevast maha, aga temä ei küsi, temä mutku lääp vihma sajab taevast alla, aga tema ei hooli, tema muudkui läheb. Vt .uul´me