[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kuu <kuu, kuud>
1. kuu (taevakeha) ▪ ta kuuge eitüsi ta kuu tõttu ehmus; kuust om tulp läbi, ilm lää külmäl kuust on tulp läbi, ilm läheb külmale; kui kuu seliti om, sis tähendep sula ja surnut kui kuu selili on, see tähendab sula ja surnut (kuu asenditest)
2. kalendrikuu ▪ küindle kuu om kige lühemb kuu küünlakuu (veebruar) on kõige lühem kuu; aprilli kuu om kige alap kuu aprill on kõige kehvem kuu (toiuduvarud on otsakorral ja uut saaki veel ei tule)

.muutume <.muutude, .muutu> Trv muutuma, teistsuguseks saama ▪ mõnikõrd muutup inime aigest pääst imeligus mõnikord muutub inimene haigena imelikuks; noore kuuge ilma muutuve noore kuuga ilmad muutuvad. Vrd .muutme