[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kuma <kuma, kuma> nõrk valgus, kuma; varjund ▪ tulekahju kuma olli Mustla pääle nätä tulekahju kuma oli Mustlasse näha; ommuku puul om valge kuma, kust agu akkas hommikukaares on valge kuma, kust aovalgus hakkab (tulema). Vrd elü2, õhe