[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kul´ateme1 <kul´ate, kul´ade> , kulateme1 <kulate, kulade>
1. asjatult aega viitma, ringi hulkuma ▪ tüü aal es lasta kedägi kulate töö ajal ei lastud kedagi ringi hulkuda. Vrd koodseldeme, .lirkame, .luhkame, löödserteme
2. lamama, lebama; jõude olema ▪ nüid mea kul´ade, maka ja istu nüüd ma olen jõude, magan ja istun. Vrd lamame, lameme1, pikusteme

kulateme2 <kulate, kulade> luituma, pleekima; koltuma, kolletama ▪ ein om nurme pääl päevä ja vihmage ärä kulatet, vanas lännu Krk hein on põllul päikese ja vihma käes ära koltunud, vanaks läinud. Vrd kolateme, kuletume, kõllateme, .luitume