[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit

ahi|kotus <ahi|kotusse, ahi|kotust> Trv ohverdamispaikahikotus olli Tarvastun kiriku vastun üle jõe ohverdamispaik oli Tarvastus kiriku vastas üle jõe

engätse|kotus <engätse|kotusse, engätse|kotust ~ engätse|kotuse, engätse|kotust>
1. hingamiskoht, õhuauktual ei jole engätsekotust toal ei ole õhuauku. Vrd engätse|auk
2. hauakoht, võrendikengätsekotuses inemisi uppuvet ärä hauakohta uppuvat inimesi ära. Vrd neelätse|kotus

kitu|lind <kitu|linnu, kitu|.lindu> Krk kiitlejaüit´s va kitulind ta iki om üks vana kiitleja ta ikka on. Vrd .kiitlik, kitu|perse, kitu|riist

kitu|perse <kitu|.perse, kitu|perset> kiitlejasii üit´s kituperse, esiennest ta kitt, moka joosev pähän (knk) see üks kiitleja [on], iseennast ta kiidab, suu jahvatab. Vrd .kiitlik, kitu|lind, kitu|riist

kitu|riist <kitu|riista, kitu|.riista>
1. hlv kiitleja, hooplejaossa põrgu kituriist! oh sa pagana kiitleja!. Vrd kehken|püks, kel´k2, kitu|lind, kitu|perse
2. nlj kiiduväärt asiegä ta ei ole kituriist ega ta kiiduväärt asi ei ole

kodu1 <kodu, kodu>
1. kodu, elupaikkodun om ää eläde kodus on hea elada; ku esä sures, om puul´ kodu kadunu, ku emä är sures, kodu koguni kadunu (vns) kui isa sureb, on pool kodu kadunud, kui ema ära sureb, [on] kodu täiesti kadunud. Vrd maja, pää|vari
2. kodune, kodulähedanema olli lennu pääl, kodu tüü om jus´tku ärä unetet ma olin kodust ära, kodused tööd on justkui ära unustatud. Vrd kodune, paigine

kodu2 Hel kodusmiu kodu es ütelde kennigil kurjaste minu kodus ei öeldud kellelegi halvasti || kodu .käimä endises elupaigas kummitamas käima, kodus käimaüit´s mõisaärrä olli ärä surenu, sis nakanu temä kodu käimä üks mõisahärra oli ära surnud, siis hakanud tema kodus [kummitamas] käima. Vrd kodu|mail

kodu3 kojumine il´läksi, küll sa õhtus kodu saat mine tasakesi, küll sa õhtuks koju saad || kodu tuleme poegima, sünnitamatemäl õhvak olli kodu tullu, nüsme saanu tal oli mullikas poeginud, [oli] lüpsma tulnud; kodu mineme ära surematemä ärä oma kodu lännu joh, ei tule änäp meie manu tema on juba ära oma [igavesse] koju läinud, ei tule enam meie juurde (st ära surnud); kodu paneme vanapiigaks nõidumama näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant ma nägin tüdrukut, kes oli vanapiigaks nõiutud. Vrd kodu|maile

kodu|iir <kodu|iire, kodu|iirt> koduhiiregän talun om oma koduiire igas talus on oma koduhiired

kodu|.käijä <kodu|.käijä, kodu|.käijät> endises elupaigas kummitav surnu, kodukäijasurnu om kodukäijä surnu on kodukäija

kodu|mail Trv Pst kodus, kodupaigaskodumail om ää olla kodupaigas on hea olla. Vrd kodu2

kodu|maile Trv Pst koju, kodu lähedaleka te mehe tuleve jõulus kodumaile kas teie mehed tulevad jõuludeks koju. Vrd kodu3

kodu|mailt Trv Pst kodust, kodu lähedaltmiul saadeti kodumailt pal´lu pakke mulle saadeti kodust palju pakke; me es saa kodumailt üttegi täävet me ei saanud kodust ühtegi teadet

kodu|pooline <kodu|poolitse, kodu|poolist ~ kodu|poolitse, kodu|poolitset> , kodu|poolis <kodu|poolise, kodu|poolist> kodupoolis, kodus endale valmistatud maiusrooglatse kütsetive kodupoolitses kuuk´e lapsed küpsetasid kodupooliseks kooke; akkame kodupoolist tegeme hakkame kodupoolist tegema. Vrd erä

kodu|poolis vt kodu|pooline

kodu|rahvas vt rahvas

kodu|rät´t vt rät´t

kodu|sõda vt sõda

kodu|tüdrik <kodu|tüdrigu ~ kodu|tüdriku, kodu|tüdrikut> Krk teenija, teenijatüdrukta läit´s kodutüdrikus talu pääl ta läks tallu teenijaks. Vrd .tütrik

kodu|väi <kodu|väi, kodu|.väid> naisekodus elav väimees, koduväisääl talun om ütsik tüdär, sääl om koduväi kotus saia seal talus on üksik tütar [st teisi lapsi pole], seal on koduväi koht saada. Vrd väi

kogu <kogu, kogu>
1. kogum, hulküit´s kori om, üit´s kogu, luu ja nahk kogusen üks korjus on, üks kogum luud ja nahka. Vrd kild1, laru, par´t
2. kogu, kere, keha; ebaselge kujusäält kavest üit´s kogu liigup sealt kaugelt üks ebaselge kogu liigub; ta tulli oma suure koguge usse ette ta tuli oma suure kerega ukse ette. Vrd kere, keri

.kohtu|miis <.kohtu|mihe ~ .kohtu|mehe, .kohtu|miist> kohtunik, kohtumõistjatemä olli sõs valla kohtumiis vahel tema oli siis vallakohtunik vahel. Vrd .kohtunik

kojo <kojo, kojo> , koju <koju, koju>
1. elusolendi kujutis, kujunärudest tetäs seante koju, erne irmut´s, käe laiali nartsudest tehakse selline kujutis, hernehirmutis, käed laiali. Vt kuju2, kujuts
2. väline vormlait´s om oma esä koju Hls laps on oma isa moodi. Vrd laan´4, vor´m
3. peibutuslindkojoge saa linde kojote peibutuslinnuga saab linde peibutada
4. piltl kõhnaks jäänud, kidur olendmikeperäst sa sedä lamba kojo kodu viit mispärast sa seda kõhna lammast koju viid. Vrd .koigur

koju vt kojo

kol´u1 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u> tarbetu kola, koli; tarbetu asiviska sii kol´u ahju! viska see kola ahju!. Vrd kili, kola2, koli, risu

kol´u2 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u>
1. pea, peakoluoina pes´seve ommi kolusit vastamisi nigu mürts ja mürts Hel oinad peksid oma päid vastamisi nagu mürts ja mürts. Vt pää
2. piltl aru, mõistuska siul kol´u ka om? kas sul aru ka on?. Vrd aru1, kohm1, lod´u1, oid2

kol´u3 <kol´u, kol´ut ~ kol´u, kol´u> veski, kapsariivi vms koluvanast tetti rapantsi leibä, terä ei ole tahten kol´u ala minnä vanasti tehti aganaleiba, terad ei ole tahtnud kolust [läbi] alla minna; pane linasiimle kol´us pane linaseemned kolusse

kol´u|mat´s <kol´u|matsi, kol´u|.matsi> Hls lastehirmutis, kollvat ku kol´umat´s tulep ja pistap su kotti vaata, kui koll tuleb ja pistab su kotti. Vrd kol´l, mumm2, ton´t

kon´u <kon´u, kon´ut> vana vilets olend, kõhn loom või inimene, luuvarilaudan olli pal´lald lehmä kon´u laudas oli ainult vana vilets lehm; obene ol´li kõhn ku luu kon´u hobune oli kõhn kui luuvari. Vrd koiger´ts, koigu|pil´l, koodsu, kööt´s, luu|vari

korju <korju, korjut> , kor´u <kor´u, kor´ut> vana vilets loom või asi; varemed; korjus, raibetalust olli jäänü vana uune loomitse või kor´u talust olid [alles] jäänud vanad lagunenud hooned või varemed; nii om ütesugutse kor´use mõlebe need on ühesugused raiped mõlemad. Vrd kori, korjus, raibe, rusu2

kor´u vt korju

kos´u|emä <kos´u|emä, kos´u|emät ~ kos´u|emä> kosjaema, kosjasobitaja (naine)meil vananaise käisiv kosjan, õigati kos´uemä meil vanad naised käisid kosja sobitamas, kutsuti kosjaemadeks

kos´u|esä <kos´u|esä, kos´u|esät ~ kos´u|esä> kosjaisa, kosjasobitaja (mees)ku kos´uviin vastu võeti, sis anti kos´uesäl kinda kui kosjaviin vastu võeti, siis anti kosjaisale kindad. Vrd kosja|taat´, raud|käsi

kos´u|viin <kos´u|viina, kos´u|.viina> kosjaviinku sa kos´uviina viisit, egäüit´s sis an´ds kinki, sukke ja kindit ja üüksit kui sa kosjaviina viisid, siis igaüks andis kingi: sokke ja kindaid ja vöösid (pruudile)

koti|nop´p <koti|nopi, koti|noppi> piltl nimetissõrmedimen sõr´m, sii om kotinop´p esimene sõrm, see on kotinopp (ehk nimetissõrm). Vrd koti|nõgel, nimetse|sõr´m, poti|.lakje, või|.võtje

koti|nõgel <koti|nõgla, koti|.nõkla>
1. kotinõelkotinõgel om suur kõver kotinõel on suur [ja] kõver
2. piltl nimetissõrm. Vrd koti|nop´p, nimetse|sõr´m, poti|.lakje, või|.võtje

koti|rõõvas vt rõõvas

kots|puul´ <kots|pooli, kots|.puuli> süstikpane pooli kotspuuli pane poolid süstikusse; kotspooli olliv korvi sihen süstikud olid korvi sees. Vt puul´3, süstik, ui|koda

kot´t <koti, kotti>
1. kottmea topsi koti viisi ärä lina likku mina panin kotiviisi linu ligunema; lume satas´ nõnda ku koti otsast lund sadas nii kui koti otsast (väga palju); vaga siga koti naaber (vns) vaga siga [on] koti naaber (viiakse tapale). Vrd sumadan´
2. mõõtühikviis nakla kaal´s kolme vakaline kot´t viis naela kaalus kolmevakaline kott. Vrd kuul´3

kotus <kotusse, kotust>
1. koht, paiknaine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kotus, sis lääme sõnna obesit ojoteme Krk otsi mõni sügavam ujutamise koht, siis läheme sinna hobuseid ujutama. Vrd koht, paik1
2. asukoht, elukohtsii om miu elu kotus see on minu elukoht || tüü|kotus töökohtma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vrd asu|paik, elämin

kut´u <kut´u, kut´ut> Hel hellitl kotsu (sea hellitusnimi); sea kutsehüüdperenaise ääl om siia kuulda ku ta kuts kut´u, kut´u, kut´u perenaise hääl on siia kuulda, kui ta kutsub: kutu, kutu, kutu

kõtu|nühäkul Krk kõhuli liikudes, kõhtupidilaits lää kõtunühäkul edesi laps läheb kõhuli end libistades edasi

kõtu|suun´ vt suun´

kõtu|tõbi <kõtu|tõve, kõtu|tõbe> Krk kõhuhaigus; koolerakõtutõbi om rasse tõbi koolera on raske haigus

kõtu|täedis <kõtu|täedisse, kõtu|täedist> Trv kõhutäis; söökmulgi puder om üit´s ää kõtutäedis mulgi puder on üks hea söök. Vrd kõtu|täis

kõtu|täis <kõtu|tävve, kõtu|täit> kõhutäisma sai kõtutävve süvvä ma sain kõhutäie süüa; külä kõtutävveg saap pal´t üle agutse aia (vns) küla kõhutäiega saab ainult üle hagudest aia. Vrd kõtu|täedis

käki|kot´t <käki|koti, käki|kotti> Hls Krk hobuse peakott, torpkäkikot´t om tilluke torgake käkikott on tilluke torbake; sii om küll käkikot´t Krk hlv (knk) see on küll käkikott (viletsast tööst). Vrd apat´s3, tork1

mauri|kot´t <mauri|koti, mauri|.kotti> Krk kerjakottvanainimese käüsiv, maurikot´t sel´län vanainimesed käisid, kerjakott seljas

meele|kotus <meele|kotusse, meele|kotust> Hls Krk
1. meelekoht, oimukohtmeelekottelt olli kuul´ sissi last oimukohalt oli kuul sisse lastud. Vrd meele|koht, oimu|kotus, oim1
2. lõgemekohtmeelekotus, lastel om nagu pooles pää valla lõgemekoht, lastel on nagu pooleks pea lahti

muna|kot´t <muna|koti, muna|kotti> Hls Krk munandikottjäärä munakotist tetti rahapunge jäära munandikotist tehti rahakotte. Vrd munni|kot´t

munni|kot´t <munni|koti, munni|kotti> Krk munandikottmud´u mia oles üit´s muudus miis, aga munnikotil kortsu sihen (knk) muidu ma oleks üks moodne mees, aga munandikotil kortsud sees. Vt muna|kot´t

neelu|kotus <neelu|kotusse, neelu|kotust> neelukoht, keeriseline koht jõesneelukotusse om ohtligu neelukohad on ohtlikud. Vt neelätse|kotus

neelätse|kotus <neelätse|kotusse, neelätse|kotust> neelukoht, hauakoht (jões)neelätsekottal olli miis vette lännü ja ärä uppunu neelukohal oli mees vette läinud ja ära uppunud (jões); neelätsekotus om sii, kos vesi lüü tiiru neelukoht on see, kus vesi keerleb. Vrd engätse|kotus, laugas1, neelu|kotus, võrendik, võreng

oimu|kotus <oimu|kotusse, oimu|kotust> oimukoht, meelekohttal ollive oimukotusse kikk allis lännü tal olid oimukohad kõik halliks läinud (juuksed). Vrd meele|koht, meele|kotus, oim1

osa|kot´t <osa|koti, osa|.kotti> nlj lihav, paks olevussii siga olli küll paras osakot´t see siga oli küll päris paks. Vrd os´s2

pää|kot´t <pää|koti, pää|kotti>
1. kapuuts; peakottpalitul olli pääkot´t kah mantlil oli ka kapuuts. Vrd paslik1
2. hobusele pähe seotav (kaera)kottobene sorgas´ pää pääkotti hobune torkas pea kaerakotti

raha|kot´t <raha|koti, raha|kotti> rahakottvõta sii saaline nüid rahakotist väl´lä võta see sajaline [raha] nüüd rahakotist välja. Vrd kukur2, pung2, tengel|pung


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur