[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

korjus <korjusse, korjust>
1. vana vilets asi või olend; korjus ▪ üit´s vana korjus om sääl viil üleven üks vana hoone on seal veel üleval. Vrd kori, korju
2. piltl aeglane olend ▪ sii om üit´s korjus, pikälise mooduge see on üks aeglane olend, pika toimega. Vrd oiu|kas´s, veni|villem