[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kontsik1 <kontsigu ~ kontsiku, kontsikut> Trv Krk, kondsik <kondsigu ~ kondsiku, kondsikut>
1. vana kehv inimene või loom ▪ vana kondsigu võive ärä surede, vana kondsikit om kikk kotuse täüs vanad kehvad võivad ära surra, vanu kehvakesi on kõik kohad täis; mis näl´gunu ja kondsikus jäänu, sis om kondi püsti mis on nälginud ja kehvaks jäänud, siis on [sel] kondid püsti. Vrd kon´ks2, kõbi1, köbi
2. kontvõõras ▪ sinna olli kondsikit rohkep tullu ku kutsut rahvast sinna oli kontvõõraid rohkem tulnud kui kutsutud rahvast. Vrd kon´t|jalg, kon´t|kaabak, kon´t|küläline, kon´t|võõras