[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

konguteme <kongute, kongude> noogutama; koogutama, kõngutama; kummardama ▪ obene konguts pääge hobune kõngutab pead; eile käüs üit´s miu man kongutemen eile käis minu juures üks koogutamas; teret´s nõnda ilust ja kongut´s, las´k niksu põlvest tervitas nii ilusasti ja kummardas, tegi põlvest niksu. Vrd .konkame, kooguteme, .kuukame1, .nuukame