[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

koe <koe, koed ~ koet, illat kuttu>
1. kangakude ▪ ku sa kait´s kõrda lõnga viskat järest kural poole, sõs jääs äält puult üit´s lõng valla, ei lää kuttu kui sa kaks korda lõnga viskad järjest pahemale poolele, siis jääb paremal poolel üks lõng lahti, ei lähe koe sisse
2. koelõng ▪ koe koets sisse ja lõim käärits üles koelõng kootakse sisse ja lõim [st lõimelõng] kääritakse üles; koet ei ole sel rõõval nätägi koelõnga ei ole sel kangal nähagi. Vt kude