[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kivi <kivi, kivi>
1. kivi, kivim ▪ sääl nurme pääl om kivi kivin kinni seal põllul on kivi kivis kinni; kivel ja kirvel pand vastu (knk) kivi ja kirvega paneb vastu (st kogu jõuga); anna miul kivi kangutev puum anna minule kivi kangutamise poom || sala|kivi maapinnale mitteulatuv kivi, salakivi ▪ salakive om maa täüs, adra lääve purus salakive on maa täis, adrad lähevad puruks
2. käsikivi ▪ ku ei ole ästi maha rihit, siss kivil tõine viir lõikap tuld ja tõiselt puult tuleve terve terä Krk kui ei ole hästi seatud, siis käsikivil teine äär lõikab tuld (kivid käivad vastu) ja teiselt poolt tulevad terved terad (on liiga suur vahe) (st käsikivi ei jahvata korralikult). Vt käsi|kivi
3. seebikivi, naatriumhüdroksüüd ▪ kivi lõikas ärä ruttu, kait´s tunni aiga ja om siip´ valmis seebikivi toimib ruttu, kaks tundi ja on seep valmis. Vt seebi|kivi