[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.kistme <.kistu, kistu>
1. kustuma; surema ▪ tuli kis´t ärä tuli kustus ära; surmake om täämbä ärä kisten (knk) väga vana inimene on täna ära surnud. Vrd .kurtume, .sumpume
2. hääbuma, tuhmuma, käibelt kaduma ▪ sii kiri akas´ kistme see kiri hakkab tuhmuma; Toomas ei ole viil kistun Toomase nimi ei ole veel käibelt kadunud. Vrd .kistume, .raugeme