[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kirume2 <kirude, kiru> Hls Krk nuruma, manguma ▪ ma akka temät tuppa kirume ma hakkan teda tuppa kutsuma; es taha küll tal lainu anda, a väl´lä kirus´, kange kiruje inimene ei tahtnud küll talle laenu anda, aga välja nurus, kange nuruja inimene. Vrd .kirname, .kiuname, lanime, linume, nirume