[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kirume1 <kirude, kiru> Hls kiruma, sõimama; pahandama, vanduma ▪ rahvas kirup valitsust egä kõrra aal rahvas kirub valitsust iga korra ajal; kirup pääle, ei ole kunnig ää pahandab ühti, ei ole kusagil hea. Vrd .kär´kme1, .lõugame, ragame, .vandme