[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kinneline <kinnelise, kinnelist> Hel
1. kinnine, kindlalt suletud ▪ kinnelisel ahjul om topelt usse kinnisel ahjul on topelt uksed. Vrd kin´d
2. endassesulgunud, ligipääsmatu ▪ kinneline inimene ei kõnele, oiap oma taga kinnine inimene ei räägi, hoiab enda teada. Vrd .kindine, kinniline