[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kihuteme <kihute, kihude>
1. kiiresti sõitma või jooksma, kihutama, tormama, ruttama ▪ kihude no nigu jõvvat no kihuta nagu jõuad. Vrd leeguteme, robuteme, ruttame, .tormame
2. ajama, tagant sundima ▪ kihute ta mineme, ku ta nõnda kuri om aja ta minema, kui ta nii kuri on. Vrd rututeme, sudime2
3. lööma, virutama, viskama ▪ aknest kihutide kolm kivi väl´lä aknast visati kolm kivi välja. Vrd kupateme2, lähäteme, läigiteme, viruteme
4. midagi kiiresti või intensiivselt tegema, kiirustama ▪ väike Made ollu sõnassepp, iistlaulje, tõise kihuten taga järgi väike Made olnud sõnasepp, eestlaulja, teised kihutanud taga järele. Vrd kippame
5. õhutama, ässitama ▪ mea kihudi neid tüllü mina õhutasin neid tülli (minema). Vrd ässiteme