[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

kellu <kellu, kellut> müürsepa labidake, kellu ▪ müüriseppel om kellu alati tüü man kähen müürseppadel on kellu alati töö juures käes; ku lubja müüri tetti, olli kellu, kellege lupja kivide vahel panti kui lubjamüüri tehti, oli kellu, millega lupja kivide vahele pandi. Vrd kämmel2