[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

keeruteme <keerute, keerude>
1. keerutama, ringitama, hööritama; keerlema ▪ keeruten sääl oma kirivese kördige keerutanud seal oma kirju seelikuga; ku kure taeva pääl keeruteve, om ärä essüne kui kured taeva all ringe teevad, on [nad] ära eksinud. Vrd keerenteme, .kiirdleme
2. palmitsema, punuma, sõlmima ▪ kapla keerutets sõrme all nööri punutakse sõrmede all. Vt punume
3. piltl pööritama, ringi käima, iiveldama ▪ pää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin. Vrd pööriteme