[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelema ▪ ütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelema ▪ tii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast) ▪ ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme

keerenteme <keerente, keerende> Krk keerutama; keerlema ▪ tuul akas´ keerentem, ta keeren´ts egät pidi tuul hakkas keerutama, see keerutas igapidi. Vt keeruteme, .kiirdleme

keeruteme <keerute, keerude>
1. keerutama, ringitama, hööritama; keerlema ▪ keeruten sääl oma kirivese kördige keerutanud seal oma kirju seelikuga; ku kure taeva pääl keeruteve, om ärä essüne kui kured taeva all ringe teevad, on [nad] ära eksinud. Vrd keerenteme, .kiirdleme
2. palmitsema, punuma, sõlmima ▪ kapla keerutets sõrme all nööri punutakse sõrmede all. Vt punume
3. piltl pööritama, ringi käima, iiveldama ▪ pää sehen akas´ keeruteme, ku ülevest alla vaadi pea hakkas ringi käima, kui ülevalt alla vaatasin. Vrd pööriteme

kooruteme <koorute, koorude> lõnga korrutama, mitut lõnga kokku keerutama ▪ okige koorutedi lõnga vokiga korrutati lõnga. Vt isime, .is´kme

kõverdeme ~ kõverteme <kõverte, kõverde>
1. kõveraks tegema, kõverdama; lokkima ▪ sepä alase aak´raud kun obese rauda kõverdets sepaalasi terav ots [on], kus hobuserauda kõverdatakse; tütrik kõvertep juusit tüdruk lokib juukseid. Vrd kiverteme
2. piltl kõveriti käima; keerutama, ebasiiras olema ▪ mis sa kõverdet oma juttege mis sa keerutad oma juttudega. Vrd keerenteme, keeruteme

.rin´gma <.ringi, ringi> Trv keerutama, ringi käima ▪ oki ratas ringip voki ratas käib ringi. Vrd keeruteme